Projekti võttis kokku 4. Detsembril Tallinnas toimunud seminar, kus osalesid aktiivsed noored Vormsilt, Muhust ning Saaremaalt, et ühes vallavõimude ja Saarte Kogu esindajatega arutada võimalusi noorte eluolu parandamiseks Eesti saartel. Projekti “Saarte Noorte Kärajad” lõpuseminaril vaadati tagasi suviste arutelude tulemustele, arutati noorte poolt esile tõstetud kitsaskohti ning võimalikke lahendusi probleemidele. Lisaks lepiti kokku ülesanded järgmiseks aastaks ning otsustati kuidas kärajatega tulevikus jätkata.
Arutelu käigus - kuidas on juba lahendatud laagris noorte poolt välja toodud kitsaskohad - leiti nii mõnigi hea näite, mis saartel juba töötab ja millest võib alati eeskuju võtta. Näiteks:
– Kevadine metsa istutamine, näiteks koostöös RMKga - pakuks loodustsäästvat tegevust igas vanuses kohalikele (Saaremaa);
- Töömalevad - aitab luua noortegruppi, kasulik kogukonnale pisemate korrastustööde ära tegemiseks (Saaremaa);
– Internetipõhine vabade töökohtade infosüsteem – tagab saarehuvilistele parema võimaluse olla kursis vabade töökohtadega;
– Aktiivne noortekeskus – võimalus noorte koondamiseks, vaba-ajasisustamiseks. Noored ei pea „istuma bussipeatuses“ (Muhu);
– Aktiivne noorsootöö – aktiivne noortega tegelemine kasvatab eneseteadlikke ning innovaatilisi noori ning noorsootöötaja motiveerib ja juhendab nende tegevust (Muhu);
– Noorteaktiiv ehk info internetis– hoiab inimesi kursis saarel toimuvate üritustega (Muhu);
– Noortekogu –Tasub juba varakult ühendada osalemishuvilisi noori. Kasu saab omavalitsus, kaasates noortegruppi ning avastades tänu neile uusi lahendusi. Noor aga saab kogumuse võrra rikkamaks ning võimaluse jagada ning ka teostada oma häid ideid kodusaare heaolu ja arengu nimel (Saaremaa);
– Vallavalitsuse lugemistunnid lasteaias ja koolis – hea näide, kuidas vanemad kannavad hoolt järelkasvu eest. Maandab pingeid omavalitsuse ja elanike vahel (Saaremaa);
– Üritus noorte ja “vanade” vahel– Noori ja vanu ei tohiks eraldi inimrühmadesse jagada. (Muhu)
Head näited peegeldavad meie saarte võimekust ja selleks, et järgmise aasta nimistu oleks pikem, otsustati üheskoos nii mõnigi lubadus juba järgmisesks aastaks:
– Selleks, et muuta noorsootöö oma saarel värvikamaks ning nii mõnelegi noorele atraktiivsemaks plaanib Muhu noortekeskus leida veel ühe uue noorsootöötaja, proovides kaasata ka rahvusvahelisi vabatahtlikke.
– Vormsi noored kinnitasid oma noortetoa tähtsust ning lubavad järgmiseks aastaks selle organiseerida, mis oleks omakorda Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse peakontor kui ka vabaajaveetmiskoht kõigile saare noortele.
– Muhu ja Vormsi noored lubavad Saaremaa omavalitsuste eeskujul hoolitseda selle eet, et aktiivseid eestvedajaid kasvaks nooremate kooliõpilaste seast juurde, vältimaks noorte aktiivsuse hääbumise probleemi.
– Kuna Muhul ja Saaremaal on juba oma noortekogu, siis lubavad ka Vormsi noored rääkida vallavõimuga läbi selle loomiseks, et kaasata saare noori enam otsustamisse.
– Eesti Väikesaarte Noorte Ühendus lubab kaasata oma tegevusse ka suuremate saarte – Hiiumaa ja Saaremaa – noori, et järgmise aasta Kärajad üheskoos läbi viia.
– Saaremaa lubab, et uurib, miks nende noortekeskused noortele nii atraktiivsed pole, viies läbi küsitluse ja proovides probleemile lahendust leida.
Seminaril selgus, et väikesaarte probleemid on täiesti erinevad suurte saarte probleemidest ja nii mõnigi murekoht pani saaremaalasi ehmatuma kuid leidus ka sarnaseid kitsaskohti. Teineteiselt õppimiseks ning lahenduste leidmiseks on oluline järgmise aasta kärajatele kaasata ka noori teistelt saartelt.
Kõige olulisem valdade ning noorte koostöö arendamisel on hoida suhet, kus mõlemad pooled saavad mingil määral kasu.
Leidsime, et kõige tähtsam valdade juures on infrastruktuur ning meediakanalid. Huvilisele peab olema kättesaadav kogu informatsioon toetuste ning nõustamise kohta, sest paljud huvilised lihtsalt ei oska seda otsida. Paljusid probleeme saavad noored ise leevendada, aga sellegipoolest peaks noortele küllaltki vastutulelik olema, neile nende võimalusi selgelt ning julgustavalt seletama.
Samuti pidasime oluliseks, et arvestades ühiskonna muutumist internetipõhikseks, tuleks ka saarel elavaid inimesi õpetada arvutit kasutama. Selliseid koolitusi võiks läbi viia koostöös kooliga. Nii muutub informatsioon inimestele kergemini ja kiiremini kättesaadavaks.
Selleks aastaks on Saarte Noored Kärajad lõpetanud ning hakkavad õige pea ette valmistama uut kogunemist. Üheskoos otsustati, et järgneval aastal on aruteluteemaks halb arstiabi, keskendudes esmaabile ning ohutusele. Koostöö Saarte Koguga jätkub.
Kuidas meil siis läks? „Kärajad lausa ületasid mu ootusi.” Vastas tagasisidelehel Kihnu grupi juht Maria Michelson. Just nii oligi.
Kogu projekt viidi läbi Avatud Eesti Fondi Noortefondi toel ning Vormsi valla abiga. Eriline tänu Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse vanadele ja uutele liikmetele ning Maris Puurmannile!
