Uus projekt, uus avastus!

Vormsi noored osalevad 2012. aastal toimuval noortevahetusel SAGA, mis viiakse läbi veebruaris Islandil. Novembris külastasid noorteprojekti koordineeriva organisatsiooni Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse 2 juhatuse liiget Maaja ja Lee Taanimaad, et osaleda koos teiste riikide esindajatega ka rahvusvahelise noortevahetuse planeerimises. Blogi reisist jätkub aadressil: http://sagaestonia.blogspot.com/

Noorte reisimist toetasid Vormsi vald ja:

Vormsi noorte kohtumine Vormsi vallaga

Detsembrikuu alguses, peale pikemat organiseerimist ning kokkuleppeid, õnnestus Vormsi noortel viimaks kokku saada ning korraldada ümarlaud Vormsi vallavanema Urmas Pau ning sotsiaal-haridus ja noorsootööspetsialisti Riima Koch'iga, arutamaks Vormsi noorte hetkeolukorda saarel ning sellega seoses ka tulevikuperspektiive. Noortest olid esindatud: Lee Rajando, Maaja Puurmann, Kati Koch, Gert Enno, Siim Grundsten ning Anders Piip. Hetke seisuga on nad kõik tegevad Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduses. Ümarlauale eelnes noorte omavaheline arutelu, kus pandi kirja soovitud ettepanekud sotsiaal-majanduslikule programmile UNESCO „Inimene ja Biosfäär“. Märksõnadeks olid isolatsioon, dotatsioonid, traditsioonid jms. Ehk siis, kuidas noored neid asju näevad ning kuidas nendele probleemidele/küsimustele lahendusi leida. Valmistuti ka ettekandeks vallavanemale ning noorsootööspetsialistile, et anda ülevaade, mida on noored suutnud juba ära teha ning mis lähitulevikus veel plaanis on. Ning pandi kirja ka „valupunktid“, mis vajaksid vallaga läbirääkimisi.

Koosistumise tulemusena selguski, et noortel puudub tegelikult väga palju olulist informatsiooni üsna mitmel teemal. Näiteks toodi välja kooskäimiste ja huvitegevusega seonduvate kohtade puudumist, kuid vallavalitsus oli selles osas juba üsna palju korraldanud ja töös oli veel mitmeid projekte. Seepärast lepiti omavahel kokku, et noored ise ka tunnevad rohkem huvi valla kodulehe ja avalike dokumentide ning õigusaktide vastu, küsivad ja suhtlevad kas noorsootöötajaga või vallavanemaga. Ühise kokkuleppe kohaselt moodustatakse noorte list, kuhu noorsootöötaja saadab kõik noori puudutavad uued eelnõud arutamiseks ning vastuvõetud määrused ja korraldused tutvumiseks. Noortepoolseteks ettepanekuteks ümarlaual olid veel metsaistutamistel kaasa löömine, eakatega koos ühisürituste organiseerimine, töömaleva loomine Vormsi saare paremaks heakorraks, lasteaia lastele raamatute ettelugemine ning saare suuremate perede ja väiksemate sissetulekutega perede varustamine esmaabipakkidega.

Vallapoolseteks ettepanekuteks oli noorte abi hoolitsemaks aktiivsete noorte järelkasvu eest Vormsi Põhikoolis ning lubadus, et noored saavad oma „pesa” või „staabi” uues renoveeritavas multifunktsionaalses külakeskuses.

Kuna sellel noortegrupil on väga head projekti kirjutamise ja läbiviimise kogemused on nad ka ise hoolitsenud erinevate rahastamisvõimaluste otsimise eest. Rahvusvaheliste noortevahetuste projektid on esitatud Euroopa Noorte fondi ja sealt ka rahastamist leidnud, samuti on Vormsi vallavalitsus olnud mitmete projektide kaasrahastajaks. Ka seekord panime kokku järgmise aasta eelarve vaadates ühiselt läbi ürituste plaani.

Päevakorrale tekkis ka noorte volikogu loomine saarele, mis taaskord annaks võimaluse noortel tegeleda millegi uue, huvitava ning arendavaga. Annaks võimaluse võtta osa vallatööst ning öelda ka omapoolne sõna sekka. Jääme ootele millised tuuled Vormsi noorte kohal puhuma hakkavad !

Kati Koch

EVNÜ juhatuse liige

Saarte Noorte Kärajate seminar

Projekti võttis kokku 4. Detsembril Tallinnas toimunud seminar, kus osalesid aktiivsed noored Vormsilt, Muhust ning Saaremaalt, et ühes vallavõimude ja Saarte Kogu esindajatega arutada võimalusi noorte eluolu parandamiseks Eesti saartel. Projekti “Saarte Noorte Kärajad” lõpuseminaril vaadati tagasi suviste arutelude tulemustele, arutati noorte poolt esile tõstetud kitsaskohti ning võimalikke lahendusi probleemidele. Lisaks lepiti kokku ülesanded järgmiseks aastaks ning otsustati kuidas kärajatega tulevikus jätkata.

Arutelu käigus - kuidas on juba lahendatud laagris noorte poolt välja toodud kitsaskohad - leiti nii mõnigi hea näite, mis saartel juba töötab ja millest võib alati eeskuju võtta. Näiteks:

– Kevadine metsa istutamine, näiteks koostöös RMKga - pakuks loodustsäästvat tegevust igas vanuses kohalikele (Saaremaa);

- Töömalevad - aitab luua noortegruppi, kasulik kogukonnale pisemate korrastustööde ära tegemiseks (Saaremaa);

– Internetipõhine vabade töökohtade infosüsteem – tagab saarehuvilistele parema võimaluse olla kursis vabade töökohtadega;

– Aktiivne noortekeskus – võimalus noorte koondamiseks, vaba-ajasisustamiseks. Noored ei pea „istuma bussipeatuses“ (Muhu);

– Aktiivne noorsootöö – aktiivne noortega tegelemine kasvatab eneseteadlikke ning innovaatilisi noori ning noorsootöötaja motiveerib ja juhendab nende tegevust (Muhu);

– Noorteaktiiv ehk info internetis– hoiab inimesi kursis saarel toimuvate üritustega (Muhu);

– Noortekogu –Tasub juba varakult ühendada osalemishuvilisi noori. Kasu saab omavalitsus, kaasates noortegruppi ning avastades tänu neile uusi lahendusi. Noor aga saab kogumuse võrra rikkamaks ning võimaluse jagada ning ka teostada oma häid ideid kodusaare heaolu ja arengu nimel (Saaremaa);

– Vallavalitsuse lugemistunnid lasteaias ja koolis – hea näide, kuidas vanemad kannavad hoolt järelkasvu eest. Maandab pingeid omavalitsuse ja elanike vahel (Saaremaa);

– Üritus noorte ja “vanade” vahel– Noori ja vanu ei tohiks eraldi inimrühmadesse jagada. (Muhu)

Head näited peegeldavad meie saarte võimekust ja selleks, et järgmise aasta nimistu oleks pikem, otsustati üheskoos nii mõnigi lubadus juba järgmisesks aastaks:

– Selleks, et muuta noorsootöö oma saarel värvikamaks ning nii mõnelegi noorele atraktiivsemaks plaanib Muhu noortekeskus leida veel ühe uue noorsootöötaja, proovides kaasata ka rahvusvahelisi vabatahtlikke.

– Vormsi noored kinnitasid oma noortetoa tähtsust ning lubavad järgmiseks aastaks selle organiseerida, mis oleks omakorda Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse peakontor kui ka vabaajaveetmiskoht kõigile saare noortele.

– Muhu ja Vormsi noored lubavad Saaremaa omavalitsuste eeskujul hoolitseda selle eet, et aktiivseid eestvedajaid kasvaks nooremate kooliõpilaste seast juurde, vältimaks noorte aktiivsuse hääbumise probleemi.

– Kuna Muhul ja Saaremaal on juba oma noortekogu, siis lubavad ka Vormsi noored rääkida vallavõimuga läbi selle loomiseks, et kaasata saare noori enam otsustamisse.

– Eesti Väikesaarte Noorte Ühendus lubab kaasata oma tegevusse ka suuremate saarte – Hiiumaa ja Saaremaa – noori, et järgmise aasta Kärajad üheskoos läbi viia.

– Saaremaa lubab, et uurib, miks nende noortekeskused noortele nii atraktiivsed pole, viies läbi küsitluse ja proovides probleemile lahendust leida.

Seminaril selgus, et väikesaarte probleemid on täiesti erinevad suurte saarte probleemidest ja nii mõnigi murekoht pani saaremaalasi ehmatuma kuid leidus ka sarnaseid kitsaskohti. Teineteiselt õppimiseks ning lahenduste leidmiseks on oluline järgmise aasta kärajatele kaasata ka noori teistelt saartelt.

Kõige olulisem valdade ning noorte koostöö arendamisel on hoida suhet, kus mõlemad pooled saavad mingil määral kasu.

Leidsime, et kõige tähtsam valdade juures on infrastruktuur ning meediakanalid. Huvilisele peab olema kättesaadav kogu informatsioon toetuste ning nõustamise kohta, sest paljud huvilised lihtsalt ei oska seda otsida. Paljusid probleeme saavad noored ise leevendada, aga sellegipoolest peaks noortele küllaltki vastutulelik olema, neile nende võimalusi selgelt ning julgustavalt seletama.

Samuti pidasime oluliseks, et arvestades ühiskonna muutumist internetipõhikseks, tuleks ka saarel elavaid inimesi õpetada arvutit kasutama. Selliseid koolitusi võiks läbi viia koostöös kooliga. Nii muutub informatsioon inimestele kergemini ja kiiremini kättesaadavaks.

Selleks aastaks on Saarte Noored Kärajad lõpetanud ning hakkavad õige pea ette valmistama uut kogunemist. Üheskoos otsustati, et järgneval aastal on aruteluteemaks halb arstiabi, keskendudes esmaabile ning ohutusele. Koostöö Saarte Koguga jätkub.

Kuidas meil siis läks? „Kärajad lausa ületasid mu ootusi.” Vastas tagasisidelehel Kihnu grupi juht Maria Michelson. Just nii oligi.

Kogu projekt viidi läbi Avatud Eesti Fondi Noortefondi toel ning Vormsi valla abiga. Eriline tänu Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse vanadele ja uutele liikmetele ning Maris Puurmannile!

"WORKING TRADITIONS - TRADITSIOONID TÖÖS"

Kahepoolne noortevahetus toimus 8.-14. august Vormsi saarel.

allikas: autori erakogust
Fotol: pooleliolev saaretuur & õnnelikud inimesed.

Alles hiljuti võis lugeda Eesti Ekspressist João Lopes Marques`i artiklit „Eesti mängib noorte põlvkonda maha“, kus Portugali kirjanik toob päris valusalt välja fakti, et kuigi noorte olukord Eesti tööturul on üks hullematest, on probleem siiski aktuaalne üle terve maailma.

Tsiteerin artiklit: „vana maailm kasvatab kadunud põlvkonda - tema enda noored -, kes on on tööta, olgugi et on aastaid koolile investeerinud.“

Elades ise läbi praeguse majanduskriisi ajal tööd otsiva noore raskusi, teadvustame Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse meeskonnaga väga hästi probleemi tõsidust. Kahjuks tuleb tunnistada, et olukord on eriti hull meie väikesaartel, kus töökohti napib niigi ja ka hooajatöö leidmine on äärmiselt raske. Ent kuidas seda olukorda muuta? Üksi on ju raske midagi muuta...

Õnneks klappisid meie mured Euroopa Noorte Eesti Büroo projektikonkursi teemaga, milleks oli siis muidugimõista noorte töötus. Projektimeeskond nägi palju vaeva ning 1. aprilliks sai meie noortevahetuse projektitaotlus, mille pealkirjaks saigi „Traditsioonid Töös - Working Traditions“ ka Euroopa Noorte postkasti poetatud. Vastus tuli positiivne ning tõeline töö noortevahetuse organiseerimiseks sai alata.

Siinkohal oleks ehk paslik selgitada veidi, et mis see noortevahetus kui selline üldse on:

rahvusvaheline noortevahetus on erinevatest Euroopa riikidest pärit noortegruppide omavaheline kohtumine, mille käigus käsitletakse noorte jaoks huvitavaid ja olulisi teemasid ning tutvutakse teistsuguste kultuuritraditsioonidega (Euroopa Noored portaalist).

Niisiis... Kuna teema oli meil olemas ning eelmisel aastal toimunud noortevahtuse Life On Islands`i käigus leitud ka sobilik edaspidine koostööpartner SKUNK Ahvenamaalt oli projektist huvitatud ja ideedest puudust meil ei tulnud, realiseeruski projekt Vormsil ajavahemikus 8.-14. august.

Osalejateks olid meie oma Vormsi noored ning osadele juba eelmisest aastast tuttavad Ahvenamaa saarestiku noored, kõik osalejat olid vanusevahemikus 15-22 aastat.

Noortevahetuse teema, mis on seotud saarte noorte tööhõive võimaluste rikastamisega traditsioonide kaasabil, sai valitud seetõttu, et selles vanuses noortele on see oluliseks teemaks. Eriti piiratud võimalustega äärealadel nagu on väikesaared. Tööhõive võimalused, mida arutasime projekti raame on saartel väga tihedalt seotud saarte eripärasuse ja traditsioonidega. Vanad oskused ja tavad ning saarelisus ja puutumatu loodus on väärtuslikud ressursid, mida saab edukalt kasutada ka elatise teenimiseks. Projekti üheks eesmärgiks oli saarte väärtusi lähemalt tundma õppida ja julgustada noori loovalt lähenedes ettevõtlik olema.

Läbi erinevate õpitubade ühendasime kaht noortegruppi ning õpetasime noori väikesaarte eripäraga arvestama, näiteks kasutasime kunsti õpitoas meid igapäevaelus ümbritsevaid esemeid, et valmistada käsitööna valminud ajaloohõngulisi ehteid. Ettevõtlusõpitoas koostasime juhendaja abiga päris oma äriplaani ning hiljem analüüsisime nende elluviimise võimalusi ja õppisime ettevõtte jätkusuutlikkuse analüüsimist. Multimeedia töötuba andis kõigile algteadmised oma filmi tegemiseks, foorumteater aga vajaliku julguse enda kehtestamiseks ning teistega suhtlemiseks.

Seega – lühidalt öelduna õpetasime noori olema loovamad, enesekindlamad ja julgustasime neid peale õpinguid kõigi raskuste kiuste saarele tagasi tulema.

Tänu sellele noortevahetusele said noored ka võimaluse tutvuda teisest kultuuriruumist pärit noortega, kes mõnes mõttes on meiega väga sarnased, ent teisest küljest jälle väga erinevad. Koostööd tehes tuli paratamatult arvestada teineteise erinevustega ning see aitas noorte tolerantsemaks ning avatumaks muutmisele suuresti kaasa, kuna oma tavakeskkonnas nad teise kultuurilise taustaga inimestega üldjuhul kokku ei puutu. 6 koosveedetud päeva jooksul lõime ka uusi sõprussuhteid ning edaspidise koostöö võimalusi.

Ettevõtluse töötoa tulemuste põhjal julgen väita, et innovaatilistest ja julgetest ideedest noortel puudust ei tule – noorte turismitalu, tervisekeskus, väärt-turismi hotell, multifunktsionaalne tankla ning ujula-spaa on vaid mõningad näited noorte lennukatest plaanidest. Kõige vahvam on see, et kõiki neid ideid oleks reaalselt võimalik ka saarel teostada!

Seega, mõtteid ja teotahet noortel jagub, seda näitas meie noortevahetus selgelt, nüüd oleks vaja, et keegi meile õla alla paneks, aeg-ajalt kiidaks ja julgustaks ning tulevik paistab kindlasti heledam kui enne! J

Omalt poolt sooviksin tänada Vormsi Lasteaed-Põhikooli, Vormsi Vallavalitsust, EVNÜ projektimeeskonda, Marist ja kindlasti meie suuri toetajaid Euroopa Noorte Eesti Bürood ning sihtasutus Archimedest - tänu teile süstisime loodetavasti saarte noortesse entusiasmi, ettevõtlikkust, julgust ja teotahet!

Ilusat sügist ning peatseid taaskohtumisi soovides,

Lee Rajando

Noortevahetuse ”Working Traditions – Traditsioonid Töös” projektijuht

Ja Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse juhatuse esimees

PS: NOORTEVAHETUSE SEIKLUSED SAAVAD ÜKSIKASJALIKULT SIIASAMMA KIRJA LÄHIMAL AJAL... SEEGA - PÜSIGE MEIE LAINEL! :)

"Saarte Noorte Kärajad " laager

Peale mõttetalguid alustasime hoogsalt laagri ettevalmistustega, sest külalisi oli oodata Kihnust ja Muhust. Tulijate leidmine polnud üldsegi nii lihtne – enamus saarel elavad noored teevad enamus oma suvevaheajast tööd ning tänu sellele leidub neil vähe vaba aega. Siiski õnnestus meil leida 3 vahvat noort Kihnust, 2 Manijalt ja 3 Muhust. Oli äärmiselt kahju, et me ei saanud suve hakul enam kontakti Prangli Põhikooli noortega. Kahjuks ei saanud ka Ruhnu noored meiega ühineda, aga nad olid väga usinad korraldama noorte mõttetalguid ning ka oma saare probleeme meiega jagama.
Laagri eesmärk oli erinevate väikesaarte noortega läbi arutada väikesaartel toimunud mõttetalgutel leitud probleemid ning esitada need Saarte Kogu ümarlaual saarte omavalitsuse juhtidele. Teiseks ülesandeks oli toetada väikesaarte noorte omavahelist suhtlust ning omaalgatuslikkust. Kui esimene õhtu kulus enamjaolt tutvumisele, siis teisel päeval algas tõsine töö. Päev algas töötoaga, kus rühmitasime kõik probleemid kas ühtseteks – esinevad igal väikesaarel, või spetsiifilised – esinevad ühel kindlal saarel. Spetsiifiliste probleemidena toodi välja näiteks Manija halb ühendus mandriga, mis on eriti tõsine talviti, Muhu halb teedehooldus ning vajadus kaubamaja järele, Ruhnu soov saada uus koolimaja, Vormsi kesine sisetransport ning Kihnu noorte täielik huvipuudus. Lahenduste leidmiseks jätkasime grupitöödega ning peale lõunat alustasime juba esitluse kokkupanekuga.



Probleemid ja nende lahendused:

· Vähe noori
· Valla sünnitoetuse suurendamine – kuna väikeste lastega peab tihti mandril arsti juures käima ja saarelt mandrile sõit on noorperele suur lisakulutus
· Elamispinnatoetus
· Saarte noorte omavaheline lõimumine, noortele tegevusvõimaluste leidmine, mille eest vastutaja võiks olla valla poolt määratud noorsootöötaja.
· Suunitlusega kool, mis meelitaks saarele uusi õpilasi ja aitaks ennetada põhikooli kadumist

· Vähe üleüldisi kohalike soodustusi( nt küttepuud, internet, transport)
· Peredele esmaabitarbed
· Abivajajatele toidu, riiete ja küttepuude tugi
· Traditsioonilise(nt jahinduse, kalastuse, käsitöö) saare ettevõtluse toetamine
· Kohalikele soodsam laevapilet – Vormsil ja Kihnus on soodustused, aga Muhu saarel on kohalike pilet vaid väheke odavam
· Internet ja wifiühendus kohalikele, abivajajatele arvuti
· Wifimajad ehk ühiskasutavad internetipunktid turistidele, telkijatele, kohalikele.

· Huvitegevusvõimaluste puudumine
· Noortekeskus, mis võib olla ühendatud ka eakate keskusega, et soodustada noorte tutvumist vanade traditsioonidega
· Iga-suvised saartenoorte laagrid, mis soodustaks erinevate saarte tundma õppimist ning noorte omavahelist suhtlust
· Vallavolikogus või -valitsuses noorte esindaja
· Rahvamaja kasutamine nii muusika kui ka sporditegevuste jaoks. Seal võiks asuda ka tarbehoidla.
· Spordivõimaluste laiendamine – jalgpallivõistlused, tervisesport ning selle tarbeks vajalikud vahendid ja juhendajad

· Halb arstiabi kätesaadavus
· Noortele arstidele maakohas tööleasumise toetus riigi poolt
· Suunata ja toetada noorte õpinguid stipendiumitega – Näide Kihnust – Iga aasta saab üks õpilane ülikoolis tasuta kohale
· Kiire transport hädaolukorras – kiirabikaater
· Kohustuslik esmaabikoolitus, tuleohutuskoolitus kohalikele elanikele
· Igasse elamisse esmaabipakk ning suitsuandur





· Noorte tööpuudus. Vähe ettevõtlust
· Seiklusrada saarele, mis toetaks tervisesporti ning aktiivset puhkust, selle alla võiksid kuuluda ka süstamatkad merel, mis soosiksid mereturismi ja pakuksid tööd kohalikele noortele. Tervisekeskus
· Toetus ettevõtetele, kes võtavad tööle kohalikke noori
· Ettevõtlus- ning projektijuhtimise teemalised koolitused
· Põhikooli majandusõpe/majanduskursus või õpilasfirma
· Saaremalevad
· Vallapoolne tunnustamine ja toetus – ehk Aasta Noore preemia
· Kohalik internetibaasil põhinev toiduteenus, mille läbi oleks kõikidel aktiivsetel talupidajatel müüa oma kasvatisi nii oma kui ka teiste saarte elanikele
· Eliitvanadekodu
· Loodusuuringute keskus, mis aitaks hoida saare loodust ning tuua sinna noorteadureid.

· Saartevahelise koostöö puudumine
· Saarelt-saarele liikuv noortelaager nii väiksematele kui ka juba noorperedele
· Saartevahelise transpordi arendamine

Levivad halvad harjumused noorte seas (nt alkoholi liigne tarbimine)
Tervisliku eluviisi propageerimine
Vanemate harimine kultuurse käitumise osas
Valla poolne noorsoo tugiisik ja organisaator

Mõttetöö käigus tekkisid meil ka mõned lisaideed, mille innukalt paberile kirjutasime : “Saarte Noorte laulupidu”(mis võib olla esimene idee, mis järgmisena jõustub), “Saarte Noorte talgud”,”Merelava” , ning üldine praamipiletisoodustus Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse liikmetele, mis toetaks saarte noorte omavahelist koostööd ja muudaks organisatsiooni tegevuse kergemaks.

Tulemusega võime kõik rahule jääda. Saarte Kogu ümarlaud oli meie ideedest positiivselt üllatunud ja avaldas oma tänusõnu, et me pool nende tööst ära oleme teinud. Saarte esindajatega loodame uuesti kohtuda juba õige pea, et viia läbi kokkuvõttev seminar ning uurida, kuidas iga saar meie väljatoodud probleemidele lahendusi leidnud on ning kuidas võiks tulevikus välja näha Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse ning Saarte Kogu omavaheline koostöö.

Lihtsalt läbi mõttetöö ning avatud meelte täitsime peaaegu kõiki Kärajatele osalenud noorte ootusi – Tutvusime teiste saarte noortega, leidsime uusi ettevõtlusideid, aitasime üksteisel saada nõu ja inspiratsiooni, kasvatasime huvi saaretraditsioonide vastu, leidsime uusi võimalusi saarekultuuri säilitamiseks, tutvustasime teistele enda saart, lõime saartevahelise toimiva koostöö(EVNÜ liikmetenimekiri suurenes), avaldasime mõju Saarte Kogule, leidime nii mõnegi noorte miotiveerimisviisi ja lubasime kohe tööle asuda! Mõtlemise kõrvalt leidus meil muidugi ka aega ujumiseks, pillimänguks, tantsimiseks ning külalistele Vormsi saare tutvustamiseks.

Peale külaliste lahkumist ootas meid veel EVNÜ liikmetele mõeldud koolituspäev, mida viis läbi Elina Kivinukk. Koolituse teemaks oli meeskonnatöö ning organisatsiooni juhtimine. Poole päevaga õppisime üksteisest paremini tundma, koostasime EVNÜ tegevusplaani ning saime vajalikke näpunäiteid koosolekute korraldamiseks ja teistelt saartelt pärit liikmete organisatsiooni tööse kaasamiseks. Muidugi ei tasu unustada neid julgustavaid ja motiveerivaid sõnu, mida Elina meile lahkelt jagas.

Kogu laagri lõpetuseks algatasime oma selle-suvist projekti nimega ”Võrkpalliplats”, mille plaanisime ehitada kooli taga asuvale alale ning mis oleks kasutuskõlbulik nii kohalikele kui ka külalistele. Algselt arvasime, et kolme päevaga peaks liiv sõelutud olema, aga töö muutus meie väikese meeskonna jaoks palju keerulisemaks. Eelneva kahepäevalise mõttetööga ei andnud seda füüsilist koormust isegi võrrelda... Esimesed talgud tõid kohale üle 10ne Vormsi noore, kellega koos katsime liivaplatsi tekstiiliga, lõime maasse postid ja sõelusime esimese kihi liiiva. Vahepeal liitus meiega grupp Taani ning Eesti noori, kes olid noortevahetuse raames Vormsit külastama tulnud ja ka nemad tulid meile hea meelega appi. Üks osalejatest selgitas, et kõik Taani noored on enamjaolt pärit väiksemapoolsetest küladest, kus on tavaline, et kui kogukond ühiselt midagi ehitada soovib, siis üheskoos ta selle ka ehitab. Esimese talgupäeva lõpetas kosutav võrkpallimäng veel pooliku platsi niiskel liival.

Hiljem toimunud talgupäevad ei paistnud silma suurte osavõtjate poolest, aga töömeeskonda kuulusid ka Euroopa vabatahtlikud. Seda arvestades võin julgelt väita, et platsi on ehitatud vabatahtliku tööna ning kuigi kogu ehitus oli tegelikult raskem kui algul arvasime, saime me sellega nii mõnedki noored üksteisele lähemale toodud, niiet iga seal veedetud õhtutund ei läinud raisku.

Platsi haldaja, Eesti Väikesaarte Noorte Ühendus, on otsustanud, et viimased viimistlused tehakse järgmise aasta kevadel ning uhiuue liivaplatsi toome vormsilaste ellu ühe lõbusa võrkpalliturniiriga, kuhu oleksid kaasatud kõik vanad kui ka uued spordihuvilised!

Kärajad ei ole veel läbi – juba enne aasta lõppu kohtume täiendaval seminaril, et asuda oma paremaid ideid ka ellu viima. Peale selle olime laagri lõpus kõik üksmeelel, et iga suvi vajab Kärajaid, niiet järgmine aasta kohtume juba Kihnus, kus on meil mõtlemiseks ning vaidluseks hoopis uus teema!

Suur Aitäh eduka läbiviimise ja aktiivse osalemise eest Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse uued ning vanad liikmed:Gert Enno, Lee Rajando, Kati Koch, Rasmus Leht, Margus Kägu, Anders Piip, Geidy Piip, Arnek Grubnik, Ragnar Looris, Lembitu Valdmets, Maria Michelson, Marek Leas, Egert Pull, Nele Vesik, Renate Saare











Kirjeldatud noorteprojekti toetas Avatud Eesti Fond ning Vormsi vald!

Saarte Noorte Kärajad Vormsi 2010 ESIMENE OSA

Vormsi noorte mõttetalgud

Vormsi noored sel suvel ei puhanud, vaid töötasid aktiivselt Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse aktiveerimise ning kodusaare heaolu nimel. Sellepärast kirjutangi seda suvist lugu nüüd, sest seoses kooli algusega oleme me viimaks saanud aega maha istuda ja tehtud töö üle mõtiskleda.
Tahaksin alustada projektist “Eesti Väikesaarte Noorte Kärajad 2010”, mille viis läbi Eesti Väikesaart noorte ühendus ning mis oli koostöös iga-aastase Saarte Koguga. Projekti raames korraldasid noored saarte noorte probleemide väljaselgitamiseks mõttetalgud neljal Eesti Väikesaarel – Vormsi, Muhu, Kihnu ja Ruhnu. Edasine plaan oli enne Saarte Kogu kokkusaamist osalejatega kohtuda, erinevate mõttetalgute tulemused üheskoos üle vaadata ja mõelda välja ka võimalikud lahendused. Kokkusaamine lõppes SK ümarlaual, kus noored said kogu tehtud tööd esitleda juba saarte omavalitsuste juhtidele.Kuidas meil siis läks?“ Kärajad lausa ületasid mu ootusi.” Vastas tagasisidelehel Kihnu grupi juht Maria Michelson. Just nii oligi.Kirjutan nüüd lähemalt projekti esimesest üritusest - Vormsi noote mõttetalgutest, mis viidi läbi 13. juunil Kõrtsis Krog no 14. Osalejaid oli kokku 13 täiesti erineval viisil saarega seotud noort. Vanus ulatus 15. eluaastast 30ni.
Mõttetalgute eesmärgiks oli selgitada noorte endiga välja need probleemid, mis esinevad väikesaarel ja mida peaks noorte arust paremaks muutma, et elamine saarel ei oleks takistus. Läbiviimise kord oli lihtne – alustasime lõbusa tutvumisega ning EVNÜ tutvustas “ Kärajate” eesmärke ning edasisi plaane ja taasloodud organisatsiooni. Selleks, et tagasihoidlik saarenoor end vabamalt tunneks, alustasime Silent floor meetodiga, kus osalejatel oli võimalus 10 minutit vastata kirjalikult kahele küsimusele : Sinu positiivseim tulevikunägemus Vormsi noorte elust 8a pärast ning Sinu negatiivseim tulevikunägemus Vormsi noorte elust 8a pärast. Kirjutamise ajal ei olnud lubatud noortel omavahel arutada ja kogu tegevus toimus väärikas vaikuses. Mõned kirjutasid mitu mõtet, teised ainult ühe, aga kokku kogusime neid ikka väga värvikaid:
Positiivseim nägemus:
· Head sportimisvõimalused
· Igas põhikooli klassis vähemalt 15 õpilast
· Kuna noori on saarele vahepeal juurde tulnud, avatakse Vormsi Gümnaasium ja noored ei ole enam sunnitud linna kooli minema
· Aktiivne noortekogu, kelle häält kuuldakse ja kes saavad korralikult koostööd teha vallavalitsuse või – vanemaga
· Töötab aktiivne noorsootöötaja
· Saarel on noortekeskus, kus on noortel võimalik vaba aega veeta ja erinevaid üritusi korraldada
· Saare noored õpivad ja kannavad saarekultuuri edasi
· Saarel on hea internetiühendus, mis soodustab kaugõpet ning kaugtööd – nii saab saarel elada, töötada ja õppida
· Vald toetab rohkem noorte huvitegevust
· Vallas tegutseb noorteühenduse esindaja
· Toimib koostöö teste väikesaartega
Negatiivne nägemus :
1. Vormsi ja mandri vahele ehitatakse sild
2. Noored lahkuvad saarelt, sellega seoses seisavad paljud majad tühjana
3. Vormsist saab üks suur tuulepark
4. Noorte vähesusega kaob ka praegune põhikool
5. Noortel puudub saarel huvitegevus – igavusega levivad mitmed halvad kombed saarte noorte seas
6. Turistid ei soovi enam Vormsit külastada, kuna saare eripära on hävinud ja seda ei kanta põlvest-põlve edasi
7. Kohalikud leiavad, et saarel elada pole võimalik ja Vormsist saab turistisaar
8. Omakohus mõjutab noorte elu.
9. Vormsi elanike arv väheneb


Kui noored olid oma mõtted paberile pannud, oli aeg maiustada ning kohvi juua ja enne kahele paberile kirjutatut kokku võtmist omavahel mõtteid jagada.Peale pausi oli meie ülesanne nii positiivse kui ka negatiivse nägemuse põhjal välja selgitada: Millised probleemid esinevad meie saarel ning kuidas saaksime rohkem positiivse tuleviku poole pürgida. Probleemid olid järgmised:1. Vähe Noori.2. Puudub noorsootöötaja.3. Saare kultuuri hävimise oht.4. Ebastabiilne internetiühendus.5.Põhikooli sulgemise oht.6. Vähe huvialaringe (noortele kui ka vanadele).7. Vähe saarelist ühistegevust.8. Vähetoimiv sisetransport – vaja oleks midagi “Vormsi Takso” sarnast.9. Vähe hooajatöö valikuid noortele – eriti just põhikooli ja gümnaasiuminoortele suvevaheajaks.Vaikne kirjutamine kasvas tuliseks aruteluks, millest ei puudunud vaidlusi ega kokkuleppeid. Oli tunda, et osalejat tunnevad end väga vabalt ning julgevad oma arvamust teistega jagada, tänu millele oli kerge välja selgitada ka kolm kõige tähtsamat probleemi:
1. Ebastabiilne internetiühendus
2. Vähe noori
3. Vähe saarelist ühistegevust

Mul on meeles ühe osaleja sõnad, mis kõlasid umbes nii : “ Kui te selle internetiühenduse probleemi lahendada suudaksite, siis te olete juba äärmiselt suure töö ära teinud!”. Selline suhtumine andis mõista, et tegelikult meie saare noori huvitab, kuidas saareelu arendada ning paremaks muuta, et võiks siia alati peale õpinguid tagasi tulla.
Kogu üritus oli suurepärane ja osalejate arvates võib selliseid kohtumisi rohkemgi korraldada, sest nii hea on arutada inimestega, kellel on sarnased huvid ja soovid. Ometigi leppisime kokku, et järgmine kord kohtudes oleme suutnud vähemalt mõne välja toodud probleemi juba lahendada. Kõik mõttetalgutel osalejad kutsuti ka juulis toimuvasse Saarte Noorte laagrisse, kuhu oodati osalema ka noori teistelt väikesaartelt, et üheskoos juba kõikide väikesaarte eest mõelda.

Mõttetalgute galerii:























Ajakava, et oleks kindel, et asjad laabuvad plaanikohaselt ning kõigil oleks meeles oma ülesanded.


















Käib tihe mõttetöö...





















Tulemuste tutvustamine. Elav diskussioon, suurepärased mõtted, huvitavad inimesed ja teotahe, mis tundus kõiki nakatavat - need jooned iseloomustaks mõttetalguid vast kõige paremini.



















Analüüsimine ja tagasiside... Tänu kõigi osalusele saime kõik probleemid põhjalikult läbi arutada ning meie jaoks ka positiivseimad lahendused leida.


KIHNU

1. Noorte aktiivsuse ja huvi puudumine. Sellest saabki tegelikult kõik alguse. Puudub ka tugev tuumik, kes asju korraldaks. Noored on väga mugavad, neid peaks kuidagimoodi motiveerima tegutsema.

2. Noortekeskuse või mõne muu noortele mõeldud paiga puudumine. Kui oleks koht, kus noored saaksid koos käia, oleks olukord ilmselt palju parem. Praegu on võimalusi vähevõitu, rahvamajas on korraldatud noorteüritusi, filmivaatamise õhtuid, huviringe jne, kuid see pole oma maja. Pealekauba töötab rahvamajas ka vallavalitsus ja elab 2 väikse lapsega pere, mis seab omad piirangud. Metsamaa külakeskusest on mõeldud teha muuhulgas noorte kooskäimise paika, kuid see pole erinevatel põhjustel (kauge asukoht keskusest; ka seal majas elab keegi sees jne) käima läinud.

3. Halvad võimalused sporditegemiseks, muusika- ja muude huviringide tegevuse vähesus. See võiks samuti olla seotud noortekeskusega, mis praegu puudub.

Neile kolmele põhilisele probleemile järgnesid tihedalt töökohtade puudus ning alkoholiprobleem noorte seas.

Kihnu puhul on oluline arvesse võtta seda, et siin peaaegu puuduvad aastaringselt n-ö õiges vanuses noored. Saarel on põhikool ning pärast lõpetamist lähevad noored linna kooli. Seega on Kihnus u 16-25 aastasi noori väga vähe. Selles vanuses noored käivad Kihnus küll suviti ja nädalavahetuseti, kuid nad ei tunne siis puudust huviringidest, kinost jms, kuna saavad linnast kõik selle kätte. Viimasel ajal on mitmed noored küll Kihnu tagasi tulnud, kuid mitte massiliselt. Seega ilmselt ongi noorte aktiivsuse käimalükkamine niivõrd keeruline.

Maria Michelson

RUHNU

1) Puudub kohalik arstiabi.

2) Vajadus uue koolimaja järele.

3) Huvitegevust võiks olla rohkem.

4) Puudub korralik ühendus mandriga, oleks vaja ühte ja head laeva, mis teenindaks nii Saaremaa-Ruhnu liini kui ka Pärnu-Ruhnu liini.

5) Maaomanikud, kes ei ole sisse kirjutatud, võiks saada Ruhnu sama hinnaga, mis ruhnlased.

Eeva Lauk

Tahaksin tänada kogu EVNÜ meeskonda mõttetalgute läbiviimise eest, Avatud Eesti Fondi ja Vormsi valda rahastuse eest, Elina Kivinukka ( meie suurepärast koolitajat ja vaimset juhti) mõttetalgute läbiviimiseks vajalike näpunäidete eest ning Krog no 14 ruumi ning külalislahkuse eest!




Maaja Puurmann
“Saarte Noorte Kärajad” projektijuht






PS: klikkides siia saad lugeda ka Muhu mõttetalgute kohta!

Uudiseid

Tere-tere!

Pole siia ammu kirjutanud, aga ilmselt kõik mõistavad - ajad on kiired, koolid tahavad lõpetamist, eksamid kirjutamist ning kevad nautimist:)

Katsun siin postituses need lühidalt kõik kokku võtta:

1. Ilmselt olete kõik kuulnud, et oleme taasloonud Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse. EVNÜl on ka uus juhatus, mille koosseis antud hetkel on: Gert Enno, Kati Koch, Ahti Allik, Margus Kägu ja Lee Rajando

2. Esitasime taotluse Euroopa Noorte Eesti büroole, kes otsustas meie projekti toetada - seega toimub 2010 aasta augustis noortevahetus Working Traditions, kus osalevad Eesti väikesaarte noored ja Ahvenamaa noored

3. Korraldame Eesti väikesaarte noorte miitingu Saarte Noorte Kärajad, millest kirjutame üsna pea pikemalt

4. Oleme seotud Vormsi lastelaagri projektiga

5. JA PALJU MUUD!


Ärge meid siis unustage ning jääge lainele - üsna pea on tulemas uusi uudiseid ning teateid!



Tervitades,


Noored