Vormsi noorte mõttetalgud
Vormsi noored sel suvel ei puhanud, vaid töötasid aktiivselt Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse aktiveerimise ning kodusaare heaolu nimel. Sellepärast kirjutangi seda suvist lugu nüüd, sest seoses kooli algusega oleme me viimaks saanud aega maha istuda ja tehtud töö üle mõtiskleda.
Tahaksin alustada projektist “Eesti Väikesaarte Noorte Kärajad 2010”, mille viis läbi Eesti Väikesaart noorte ühendus ning mis oli koostöös iga-aastase Saarte Koguga. Projekti raames korraldasid noored saarte noorte probleemide väljaselgitamiseks mõttetalgud neljal Eesti Väikesaarel – Vormsi, Muhu, Kihnu ja Ruhnu. Edasine plaan oli enne Saarte Kogu kokkusaamist osalejatega kohtuda, erinevate mõttetalgute tulemused üheskoos üle vaadata ja mõelda välja ka võimalikud lahendused. Kokkusaamine lõppes SK ümarlaual, kus noored said kogu tehtud tööd esitleda juba saarte omavalitsuste juhtidele.Kuidas meil siis läks?“ Kärajad lausa ületasid mu ootusi.” Vastas tagasisidelehel Kihnu grupi juht Maria Michelson. Just nii oligi.Kirjutan nüüd lähemalt projekti esimesest üritusest - Vormsi noote mõttetalgutest, mis viidi läbi 13. juunil Kõrtsis Krog no 14. Osalejaid oli kokku 13 täiesti erineval viisil saarega seotud noort. Vanus ulatus 15. eluaastast 30ni.
Mõttetalgute eesmärgiks oli selgitada noorte endiga välja need probleemid, mis esinevad väikesaarel ja mida peaks noorte arust paremaks muutma, et elamine saarel ei oleks takistus. Läbiviimise kord oli lihtne – alustasime lõbusa tutvumisega ning EVNÜ tutvustas “ Kärajate” eesmärke ning edasisi plaane ja taasloodud organisatsiooni. Selleks, et tagasihoidlik saarenoor end vabamalt tunneks, alustasime Silent floor meetodiga, kus osalejatel oli võimalus 10 minutit vastata kirjalikult kahele küsimusele : Sinu positiivseim tulevikunägemus Vormsi noorte elust 8a pärast ning Sinu negatiivseim tulevikunägemus Vormsi noorte elust 8a pärast. Kirjutamise ajal ei olnud lubatud noortel omavahel arutada ja kogu tegevus toimus väärikas vaikuses. Mõned kirjutasid mitu mõtet, teised ainult ühe, aga kokku kogusime neid ikka väga värvikaid:
Positiivseim nägemus:
· Head sportimisvõimalused
· Igas põhikooli klassis vähemalt 15 õpilast
· Kuna noori on saarele vahepeal juurde tulnud, avatakse Vormsi Gümnaasium ja noored ei ole enam sunnitud linna kooli minema
· Aktiivne noortekogu, kelle häält kuuldakse ja kes saavad korralikult koostööd teha vallavalitsuse või – vanemaga
· Töötab aktiivne noorsootöötaja
· Saarel on noortekeskus, kus on noortel võimalik vaba aega veeta ja erinevaid üritusi korraldada
· Saare noored õpivad ja kannavad saarekultuuri edasi
· Saarel on hea internetiühendus, mis soodustab kaugõpet ning kaugtööd – nii saab saarel elada, töötada ja õppida
· Vald toetab rohkem noorte huvitegevust
· Vallas tegutseb noorteühenduse esindaja
· Toimib koostöö teste väikesaartega
Negatiivne nägemus :
1. Vormsi ja mandri vahele ehitatakse sild
2. Noored lahkuvad saarelt, sellega seoses seisavad paljud majad tühjana
3. Vormsist saab üks suur tuulepark
4. Noorte vähesusega kaob ka praegune põhikool
5. Noortel puudub saarel huvitegevus – igavusega levivad mitmed halvad kombed saarte noorte seas
6. Turistid ei soovi enam Vormsit külastada, kuna saare eripära on hävinud ja seda ei kanta põlvest-põlve edasi
7. Kohalikud leiavad, et saarel elada pole võimalik ja Vormsist saab turistisaar
8. Omakohus mõjutab noorte elu.
9. Vormsi elanike arv väheneb
Kui noored olid oma mõtted paberile pannud, oli aeg maiustada ning kohvi juua ja enne kahele paberile kirjutatut kokku võtmist omavahel mõtteid jagada.Peale pausi oli meie ülesanne nii positiivse kui ka negatiivse nägemuse põhjal välja selgitada: Millised probleemid esinevad meie saarel ning kuidas saaksime rohkem positiivse tuleviku poole pürgida. Probleemid olid järgmised:1. Vähe Noori.2. Puudub noorsootöötaja.3. Saare kultuuri hävimise oht.4. Ebastabiilne internetiühendus.5.Põhikooli sulgemise oht.6. Vähe huvialaringe (noortele kui ka vanadele).7. Vähe saarelist ühistegevust.8. Vähetoimiv sisetransport – vaja oleks midagi “Vormsi Takso” sarnast.9. Vähe hooajatöö valikuid noortele – eriti just põhikooli ja gümnaasiuminoortele suvevaheajaks.Vaikne kirjutamine kasvas tuliseks aruteluks, millest ei puudunud vaidlusi ega kokkuleppeid. Oli tunda, et osalejat tunnevad end väga vabalt ning julgevad oma arvamust teistega jagada, tänu millele oli kerge välja selgitada ka kolm kõige tähtsamat probleemi:
1. Ebastabiilne internetiühendus
2. Vähe noori
3. Vähe saarelist ühistegevust
Mul on meeles ühe osaleja sõnad, mis kõlasid umbes nii : “ Kui te selle internetiühenduse probleemi lahendada suudaksite, siis te olete juba äärmiselt suure töö ära teinud!”. Selline suhtumine andis mõista, et tegelikult meie saare noori huvitab, kuidas saareelu arendada ning paremaks muuta, et võiks siia alati peale õpinguid tagasi tulla.
Kogu üritus oli suurepärane ja osalejate arvates võib selliseid kohtumisi rohkemgi korraldada, sest nii hea on arutada inimestega, kellel on sarnased huvid ja soovid. Ometigi leppisime kokku, et järgmine kord kohtudes oleme suutnud vähemalt mõne välja toodud probleemi juba lahendada. Kõik mõttetalgutel osalejad kutsuti ka juulis toimuvasse Saarte Noorte laagrisse, kuhu oodati osalema ka noori teistelt väikesaartelt, et üheskoos juba kõikide väikesaarte eest mõelda.
Mõttetalgute galerii:
Ajakava, et oleks kindel, et asjad laabuvad plaanikohaselt ning kõigil oleks meeles oma ülesanded.
Käib tihe mõttetöö...
Tulemuste tutvustamine. Elav diskussioon, suurepärased mõtted, huvitavad inimesed ja teotahe, mis tundus kõiki nakatavat - need jooned iseloomustaks mõttetalguid vast kõige paremini.
Analüüsimine ja tagasiside... Tänu kõigi osalusele saime kõik probleemid põhjalikult läbi arutada ning meie jaoks ka positiivseimad lahendused leida.
KIHNU
1. Noorte aktiivsuse ja huvi puudumine. Sellest saabki tegelikult kõik alguse. Puudub ka tugev tuumik, kes asju korraldaks. Noored on väga mugavad, neid peaks kuidagimoodi motiveerima tegutsema.
2. Noortekeskuse või mõne muu noortele mõeldud paiga puudumine. Kui oleks koht, kus noored saaksid koos käia, oleks olukord ilmselt palju parem. Praegu on võimalusi vähevõitu, rahvamajas on korraldatud noorteüritusi, filmivaatamise õhtuid, huviringe jne, kuid see pole oma maja. Pealekauba töötab rahvamajas ka vallavalitsus ja elab 2 väikse lapsega pere, mis seab omad piirangud. Metsamaa külakeskusest on mõeldud teha muuhulgas noorte kooskäimise paika, kuid see pole erinevatel põhjustel (kauge asukoht keskusest; ka seal majas elab keegi sees jne) käima läinud.
3. Halvad võimalused sporditegemiseks, muusika- ja muude huviringide tegevuse vähesus. See võiks samuti olla seotud noortekeskusega, mis praegu puudub.
Neile kolmele põhilisele probleemile järgnesid tihedalt töökohtade puudus ning alkoholiprobleem noorte seas.
Kihnu puhul on oluline arvesse võtta seda, et siin peaaegu puuduvad aastaringselt n-ö õiges vanuses noored. Saarel on põhikool ning pärast lõpetamist lähevad noored linna kooli. Seega on Kihnus u 16-25 aastasi noori väga vähe. Selles vanuses noored käivad Kihnus küll suviti ja nädalavahetuseti, kuid nad ei tunne siis puudust huviringidest, kinost jms, kuna saavad linnast kõik selle kätte. Viimasel ajal on mitmed noored küll Kihnu tagasi tulnud, kuid mitte massiliselt. Seega ilmselt ongi noorte aktiivsuse käimalükkamine niivõrd keeruline.
Maria Michelson
RUHNU
1) Puudub kohalik arstiabi.
2) Vajadus uue koolimaja järele.
3) Huvitegevust võiks olla rohkem.
4) Puudub korralik ühendus mandriga, oleks vaja ühte ja head laeva, mis teenindaks nii Saaremaa-Ruhnu liini kui ka Pärnu-Ruhnu liini.
5) Maaomanikud, kes ei ole sisse kirjutatud, võiks saada Ruhnu sama hinnaga, mis ruhnlased.
Tahaksin tänada kogu EVNÜ meeskonda mõttetalgute läbiviimise eest, Avatud Eesti Fondi ja Vormsi valda rahastuse eest, Elina Kivinukka ( meie suurepärast koolitajat ja vaimset juhti) mõttetalgute läbiviimiseks vajalike näpunäidete eest ning Krog no 14 ruumi ning külalislahkuse eest!
Maaja Puurmann
“Saarte Noorte Kärajad” projektijuht
PS: klikkides siia saad lugeda ka Muhu mõttetalgute kohta!
0 comments:
Post a Comment