Väike promotion ei tee kunagi halba!

Me usume, et see video meeldib küll kõigile Vormsi elanikele:) Ja pole siin nii palju sääski midagi, tulge ikka külla;)




Kliki mind, et näha videot!


:)

Muhu reisi muljeid vol 2







Näed, isegi Boratile meeldis!

:)














Joonistuse autor: Kadri Sukko
Pilt: Arnek

Järeltegevused seoses noortevahetusega "Elu võimalikkusest väikesaartel" ehk "Life on islands"

OSA 2

Muhu reis 30.-31.oktoober

See algas mõne jaoks meist VÄGA varakult (Lee näiteks startis Tartust kell 5.45). Kogunesime bussijaamas, naersime natuke üksteise magamata nägusid nähes ning tatsasime bussi, teadmata veel päris täpselt, mis meid ees ootab.

Sel ajal kui buss meid Muhule aina ligemale loksutas nägi mõni meist und, mõni surfas internetis, mõni lõbustas teisi oma magamata inimese jutuga. Meel oli meil kerge ja hea, sest me teadsime, et meid võetakse hästi vastu ja et kusagil seal Muhu saarel, Mäla külas ärkas Arnek, keda me kõik näha tahtsime ( või siis Maaja ja Lee puhul väga jälle näha tahtsime:) ). Umbes kell 13.00 väljusime bussist Liiva külas. Meile oli vastu tulnud Arnek, keda oli TÕESTI nii hea jälle näha!

Arnek, kes on Muhu noortekeskuse vaimne isa ja Muhu noorsootöötaja, viis meid Noortekasse, kuhu ladusime oma asjad. Arnek varustas meid kõiki Muhu kaardiga ning seejärel suundusime Orissaarde sööma, sest kõhud olid kõigil juba tühjad.

Sõime ühes vahvas väikses restoranis, tagasiteel tegime paar pilti ning meie plaani teha väike ekskursioon muutis kõne Leisi noorte delegatsioonilt, kes ootasid meid kannatlikult Noorteka lukus ukse taga:)

Kimasime siis ruttu tagasi Noortekasse, et Leisi külmetavad noored sisse lasta ning siis läksime kambaga poodi, et täiendada toiduvarusid.
See tehtud tegime Noortekas natuke tutvumist. Mängisime James Bondi ja muid väga vahvaid mänge. Jääd polnud seekord vaja murda, sest õhkkond oli algusest peale vaba, sõbralik ja mõnus. Nagu ka seltskond:):)

Panime üles kaks näitust (meie noortevahetuse oma ja ühe joonistustenäituse, kus meie Kadri pildid ka olid), tegime süüa, vaatasime filmi, mängisime piljardit, laulsime, sõime, mängisime, tantsisime, tutvusime ja veetsime väga vahvalt aega:)

Uni tuli alles hilja õhtul ja hommikul tervitas meid taas imekaunis ja kauaigatsetud päiksepaiste. Virgusime, võimlesime ja peale kiiret kohvi tuhisesime Vormsi omadega ekskursioonile. Arnek viis meid Muhu krossirada vaatama ja enda koju Mäla külla, kus jõime kohvi ja tutvusime tema majapidamisega. Väga ilus oli kõik! Saime tuttavaks ka Arneku poja Markusega, kes oli meid juba eelmisest päevast saati oodanud. Markus näitas meile oma kassikest, majakest ja oma pilte. Poiss oli ilmselgelt täpselt sama vahva kui ta isa!:)
Ekskursioon aga jäi kahjuks üpris lühikeseks, sest töö ootas ettevalmistamist ning tegemist. Noortekasse tagasi jõudes selgus, et Leisi poisid olid meile vahva üllatus teinud ja lõunalaua katnud:) Aitäh!

Peale mõnda ampsu hakkasime kibekiiresti oma projektitutvustust ette valmistama. Õnneks polnud palju teha, sest kõiki neid asju olime juba eelnevalt läbi teinud Vormsi koolis ja koolituskeskuses.

Järgisime juba tuttavat kava: Gert tutvustas Ahvenamaad ning jutustas lühidalt meie seiklustest, Lee ja Maaja rääkisid projektist lähemalt (ehk siis miks me selle projekti tegime, kes meid aitas ja rahastas ja mida me sellest saime).

Rääkisime ka saareeluga seotud workshoppidest, mis Ahvenamaal läbi sai viidud ning tegime grupitöö ära ka Muhu noortega. Kasutasime teemat aasta 2050 ning ülesanne seisnes selles, et kõik kolm gruppi pidid joonistama tulevikusaare hea ja halva stsenaariumi järgi. Allpool olevate piltide pealt on näha, mis tulemused me saime. Võin öelda, et need olid hoopis erinevad kõigist eelnevatest :)

See tehtud, tutvustas dünaamiline duo ehk Lee & Maaja Muhu noortele ka meie tulevikuplaane, mis on suurelt osalt nendega seotud, nimelt oleks ju meie suur soov kaasata ka Muhu noori 2010 aasta suvel toimuvasse noortevahetusesse!:)

Rääkisime ka Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse taasloomisest ning iga-aastase Saarte Noorte Kogu laadse ürituse korraldamisest järgmisel suvel (praeguse plaaniga Vormsi saarel).

Seejärel loovutasime lava Arnekule, et arutleda noorte internetikasutamisest. Rääkisime mitmetest noorte infoportaalidest (nt NIP)

Siis oli aeg tänada. Lee ja Maaja olid salaja Arnekule tordi teinud ning piduliku kõne saatel andsime selle talle üle. Ütlesime, et kui meie peaksime joonistama oma ideaalsaare, siis joonistaks me sinna ka ühe Arneku, sest see on lihtsalt uskumatu, mis ta Muhul korda on saatnud. Imekaunis ja lahe Noortekas on põhimõtteliselt täiesti tema teene ning seal käib nii palju noori! Rääkimata sellest, kui palju üritusi neil seal toimub... Ehk siis meil on palju õppida!;)

Ühtlasi tunnistasime ka üles, et me armastame Arnekut, sellele viitas ka südameke tordil. Ning otseloomulikult tegime ka sooja ja südamliku grupikalli enne kui algas vaba aeg kohvi ja koogiga:)

Sotsialiseerusime ja tegime ühiseid tulevikuplaane kuni oligi aeg taas bussi peale tormata ning Tallinna poole loksuma hakata.. Õnneks lubati meid varsti jälle külla kutsuda!:)

Nüüd ka väike pildiseiklus:

Varajased, ent lõbusad hommikutunnid bussis

Poistel oli nalja kui palju

Lõpuks ometi kohal!!

Sügisene grupipilt peale Orissaares söömist

Muhu värava juures

Shoppingutuur Muhu moodi

Kohustuslik James Bondi mäng ;)

Algas töö

Gert tööhoos ja Anders with lazers

Tehtud!

Meeleolu oli, ütleme ausalt, ÜLIHEA :)

Näitus number 2

Vormsi tšikid teevad süüa

Meie kõigi poolt palavalt armastatud Arnek vägivallatsemas kõrvitsaga. Oli ju ikkagi Halloweeen!

Tutvusime põhjalikult Muhu noortega

Mängisime

Laulsime, Jaan-Eerik Leisist tinistas kitarri

Mängisime piljardit

Rahulik õhtu Vormsi moodi

Pisike tudupilt

Vallutasime mägesid!

Arnekul külas, taustal Markuse majake

Arnekul külas vol2 aidaprojekt

Gerdi ettekanne

Grupitöö

Piltide tutvustus vol1

Piltide tutvustus vol2

Piltide tutvustus vol3

Grupitöö järeldused. Leppisime kokku, et kui me kõik parema tuleviku nimel töötame, siis me ka saavutame selle!

Tulevikuplaanid. Dünaamiline duo with lazers.

Kohustuslik pilt Noorteka ees kala all

Lahkumine

Nunnu grupipilt Virtsu praami peal

Muhu reis andis meile tõesti palju. See näitas meile, kui palju arenguruumi meil on noorsootöö vallas ning võimaldas meil sõlmida uusi vahvaid tutvusi. Projektitutvustus läks hästi ning leidus juba huvilisi, kes soovisid järgmise aasta noortevahetuses osaleda.

Aitäh Muhu noorus ja Arnek, meil oli väga tore! Järgmise korrani, mis loodetavasti tuleb juba üsna pea!:)

Ikka ja alati teie Vormsi noored

PS. Pildid varastasin Arnekult ja Maajalt, ärge siis pahandage!:)

Järeltegevused seoses noortevahetusega "Elu võimalikkusest väikesaartel" ehk "Life on islands"

Peale väsitavat projekti saime veidi puhata, ent siis tuli jälle tegutsema hakata. Mitme väga vahva ja viljaka koosoleku tulemusena panime paika järeltegevuste plaani:

1. Külastame Vormsi kooli ning tutvustame neile oma projekti lähemalt, räägime rahastajatest (organisatsioon Euroopa Noored ja Vormsi vallavalitsus), kogemustest ning viime ka nendega läbi saarel elamisega seotud workshopi

2. Paneme üles näituse projekti kõige paremini iseloomustavatest ning tutvustavatest piltidest

3. Tutvustame ka Vormsi elanikele oma projekti lähemalt ning räägime tulevikuplaanidest

4. Külastame Muhu saare noortekeskust, kus toimub projektitutvustus, samamoodi näituse ülespanek ning tulevikuplaanidest rääkimine

Seekordki jaotasime ülesanded omavahel ning algas kibe töö: tuli läbi rääkida Vormsi kooli ja Muhu Noortekaga, selgitada näituse ülespanekuga seotud üksikasju, rääkimata esitluste tegemisest ja oi kui paljust muust!

Esimeseks proovikiviks sai seega töö Vormsi Lasteaed-Põhikooli lastega, keda me kõik teadsime aga väga hästi siiski ei tundnud. Kas meie koostöö oli endiselt sama smoothe kui ta oli olnud noortevahetuse ajal? Kas me saame hakkama? On meil meeles need nipid, millega ka kõige passiivsemad kujud aktiivselt osalema panna?

Vastus neile kõigile küsimustele oli JAA! :)

Saabusime 23. oktoobri ehk siis reede hommikul, kell 10.00 algas ametlikult meie töö.

Tutvustasime Ahvenamaad, rääkisime oma seiklustest ning projektist põhjalikumalt. Näitasime noortevahetuse filmi ja pilte. Et sulatada veidi pingelist õhkkonda (õpetajad olid ka ja kuna oli veerandi viimane päev, siis olid lapsed pidulikes riietes ega tundnud ent eriti vabalt) mängisime paar mängu ja siis sai juba õpilased gruppidesse jagada. Jagunesime ise ka gruppide vahel nii, et igas grupis oleks vähemalt üks meie endi seast, kes oskaks suunata ja vajaduse korral grupitöö ideed uuesti ja põhjalikumalt selgitada.

Grupitööks olime seekord valinud ideaalsaare joonistamise, sest olime arvestanud sellega, et tegemist oli päris noorte õpilastega (enamik oli vanuses 7-9) ning me leidsime, et see oleks vast kõige lihtsam ning lastele endile kõige vahvam variant.

Lõpuks tutvustasid kõik grupid oma pilte lähemalt ning lõppkokkuvõttes joonistasid Vormsi Lasteaed-Põhikooli õpilased oma ideaalsaartele järgnevad asjad:

1. Haigla

2. Suur pood

3. Politsei (mida Ahvenamaal näiteks ei mainitud kordagi)

4. Ujula

5. Võimla (Vormsi lastel see puudub)

6. Rallirada

7. Krossirada

8. Staadion

9. Puhas loodus

10. Vabalt elavad loomad

11. Palju õnnelikke inimesi

12. Palju puid

13. Palju kala

14. Praamiühendus välisriikidega

15. Suur sadam ja suur praam

16. Kool

17. Lasteaed

18. Suured majad

19. Kirik ja surnuaed

20. Vabaaja keskus

21. Noortekeskus

Kirjutasime need kõik paberile üles ja arutasime lastega koos läbi, mis nendest punktidest on Vormsil olemas ja mida parandada võiks. Süsteem oli lihtne, iga punkti juurde panime kas plussi või miinuse ning kuna laste soovil sai puhta looduse, õnnelike inimeste ja puude+loomade taha mitu plussi panna, jõudsid koolilapsed lõpuks järeldusele, et Vormsi ongi meie ideaalsaar:):)

Selle vahva järeldusega lõpetasimegi oma töö ning lasime lastel aktusele minna. Jäime ise väga rahule, kuigi alguses oli lapsi veidi raske kaasa haarata. Me saime suurepäraselt hakkama ning õpetajadki olid nõus ja pärast rääkisime veidi sellest, et koolile väga meeldiks, kui me hakkakski nüüd iga veerandi ühel päeval lastega tegelema. Meile ka meeldiks ! :)

Peale koolilastega hüvasti jätmist oli teistel väike hingetõmbeaeg, Lee ja Maaja hakkasid näituse ülespanekut ette valmistama. Küll sellega oli muret... Aga hakkama nad said, tublid tüdrukud nagu nad on :)

Õhtul saime kõik veel korraks Kultuurimajas kokku, et arutada läbi järgmise päeva plaan tutvustada projekti ka ülejäänud Vormsi elanikele. Harjutasime veel veidi ja siis kuna keegi ei raatsinud veel koju minna, chillisime lihtsalt koos veel mõnda aega.. Sest meil on nii tore koos olla!:)

Laupäeval, 24. oktoobril siis avasime pidulikult oma näituse Hullo kaupluse inforuumis ning tutvustasime projekti koolituskeskuses.

Kohale tulid paljud meie vanemad, koolidirektor, paar õpetajat ja lasteaja juhataja, pluss niisama huvilised. Programm neile oli põhimõtteliselt sama, mis koolilastelgi, ainult põhjalikum ning sisutihedam. Rääkisime sellest, et kes käisid, kus käisid ja miks käisid, võrdlesime Ahvenamaad Vormsiga, tõime välja plussid ja miinused, arutasime veelkord läbi koolilaste grupitöö tulemusena saadud punktid ning tutvustasime saareelanikele meie tulevikuplaane.

Üldiselt võeti meid väga hästi vastu. Valla sotsiaaltöötaja pidas isegi väikese ning väga armsa kõne, kus ta rõhutas, et teda isiklikult üllatab meie iseseisvus, aktiivsus, ettevõtlikus ja tublidus:) Lubas, et ta püüab meid valla poolt igati aidata ning andis lootus, et võib-olla saame isegi päris oma ruumid!:):)

Peale kohustuslikku küsimuste-vastuste vooru oli väike kohvilaud ning jutuajamise aeg. Siis koristasime ja suundusime Marguse poole väiksele afterpartyle, mille me kõik olime ausalt ära teeninud:)

Kallis päevik,


See ongi meie noortevahetuse viimase päeva reisikiri, nii kurb kui see ka pole.
29. august.
Ärkasime, sõime, võimlesime ning asusime viimase grupitöö kallale, milleks oli simulatsioonimäng. Jagunesime gruppidesse ning iga grupp valis endi hulgast kaks saadikut, keda saata nö mini-volikokku. Päevakorral oli selline probleem: õhus rippus kolm projekti, ent vallal oli raha toetada vaid üht neist. Sellel vallal oli keskuses üks vana tuuleveski, mis oli lagunenud ja hakkas juba möödujatele ohtlikuks muutuma, ehk siis vajas kiiret tegutsemist kas restaureerimise või lammutamise näol. Veski aga seisis sellise koha peal, et see oleks perfektselt sobinud staadioniks või bensiinijaama ja parkla rajamiseks. Üks grupp võitles siis vana veski püsimajäämise nimel, teine staadioni rajamise poolt ning kolmas bensiinijaama ja parkla ehitamise eest. Vaidlus, mis kiskus vahepeal ikka väga tuliseks ning mille käigus pakuti probleemile mitut väga huvitavat kompromissi, lõppes siiski kokkuleppega staadioni ja tuuleveski säilimise grupi vahel.
Sellest rollimängust õppisime, et otsuseid pole sugugi lihtne langetada ning et arvestada tuleb väga erinevaid aspekte. Peale rollimängu lõppu leppisime ikka kõik ilusti ära ja olime sõbrad edasi:)
Siis oli aeg juba sealmaal, et lõuna oli valmis ning peale söömist tegime veel viimase evaluationi ning arutasime tulevikuplaanide üle. Tore oli kuulda, et kõik need noored, kellega me need üheksa päeva koos veetsime, ootavad väga järgmise aasta noortevahetust, mis toimub juba Vormsi saarel:)

Tervel päeval oli kergelt nukker alatoon, sest lahkumine kripeldas kõigil südame peal ning kui kätte jõudis asjade pakkimine ning autole laadimine, olid kõik päris kurvad. Jätsime üksteisega kaua-kaua hüvasti, andsime lubadusi KINDLASTI taas kohtuda, vahetasime kingitusi ja kontakte, kallistasime, naersime, jagasime oma rõõmsaid mälestusi, tänasime, kallistasime veel ja tegime pilte.
Autod sõitsid ette ja ega keegi väga neisse istuma kiirustanud nagu tavaliselt. Lehvitasime nii kaua, kui saime. Kurb oli ära minna, aga samas oli rõõmus meel, et me olime ikkagi tulnud ja selle vahva kogemuse osaks saanud.

Nagu ütleb meie noortepass, siis saime sellelt noortevahetuselt paljupalju häid ning kasulikke kogemusi juurde. Tugevnes meie endivaheline koostöö, suhtlemis- ja organiseerimisoskus, arutlemisvõime, oskus terve grupiga arvestada ja milline suurepärane keelepraktika see oli!
Me usume, et meie grupis ei ole ühtki inimest, kes kahetseks mingilgi määral selles noortevahetuses osalemist ning kes poleks sellest projektist saanud uut jõudu ja uusi ideid, mida tulevikus rakendada selleks, et meie kõigi elu oleks parem, hoolimata sellest, et me kõik elame väikesaarel (kes rohkem, kes vähem, aga ikkagi). Tänu sellele projektile avanesid nii mõnegi silmad, et meis endis peitubki tulevik ning kui MEIE ISE EI TEE, SIIS EI TEE KEEGI TEINE AMMUGI. Oleme kõik tulvil ideid ja tahet muuta oma praegust olukorda paremaks ning teha oma hääl kuuldavaks!



Ilmselgelt oleks siinkohal paslik tänada neid, tänu kellele see projekt üldse võimalikuks sai:
1. AITÄH, AITÄH, AITÄH programmile Euroopa Noored, kes seda projekti rahastas (http://www.noored.ee/) Ilma teieta poleks me seda suutnud! :)
2. Aitäh Vormsi Vallavalitsusele, kes ka meie reisimist toetas!:)
3. Aitäh Mia Hanströmile, kes oli Ahvenamaapoolne organiseerija
4. AITÄH MARIS, et meid aitasid!!!!:)



























Te veel kuulete meist, ja see on lubadus! Ja muidugimõista ainult häid asju:) See on ka lubadus:)


Vormsi noored

Kallis päevik,

Täna kirjutan siia meie noortevahetuse eelviimasest päevast, reedest, 28. augustist.

See oli üks väga väsitav, asjalik ja teguderohke päev. Hommikul saime tavalisest veidi varem magada (see uudis võeti kõigi poolt juubeldades vastu, sest me olime ikka väga väsinud kõik) ja nagu tavaliselt alustasime hommikusöögi ja virgutajaga, peale mida tuli hakata ajusid ragistama.

Seekord töötasime ainult isekeskis, ehk siis oma grupiga. Maris tutvustas meile uut meetodit, mille nimi oli Open Space ja mis seisnes selles, et kõigepealt pidi igaüks kirjutama paberile mingi saare-eluga seotud teema või nö statemendi, mis tema meelest on oluline, vajab tööd või tähelepanu. Laotasime need paberid põrandale ning igaüks pidi valima mingi teema, mille kohta ta arutleda tahaks. Tekkinud grupid arutlesidki nende valitud teemal ning esitlesid pärast teistele oma keskustelude tulemusi.

Teemad, millel arutlesime, olid sellised:

1. Lõpeta hädaldamine ja haara ise härjal sarvist

-inimesed on liiga laisad

-inimesed kardavad teiste suhtumist ja arvamust ning seetõttu ei julge ise asjadega tegeleda

-kodupimedus, nähakse alati teisi kohti ja olukordi parematena

-saare-inimesed teevad asju pigem iseendile

2. Rohkem avalikke festivale/kultuuripärandi säilitamine

-reklaam on oluline

-see võimaldaks ka vähendada eelarvamusi saareelanike kohta (ME EI KANNA KOGU AEG TRIIBULISI SÄRKE!)

-liiga kõrged standardid

-populaarsed üritused aitaks taaselustada vanu kadunud kontakte
-kultuuripäevad, et mitte kaotada oma eripära

3. Liiga väike kogukond, inimeste puudus

Miks see nii on?

-puuduvad võimalused kõrghariduse omandamiseks - noored peavad saarelt lahkuma

-liiga vähe töökohti - see vähendab noorte perede võimalusi saarel toime tulemiseks

-vananev kogukond - miks peaksid noored inimesed tahtma elada kohas, kus on ainult vanad inimesed?
-halb ühendus mandriga - ei saa sõpru ega sugulasi nii tihti külla kutsuda, oma reise peab pikalt ette planeerima
-kallis transport

Mida me teha saame?

-parandada noorsootööd, noored peavad olema aktiivsemad ning saartel on suur vajadus noorsootöötajate järele

-edendada saartevahelist suhtlust ja liiklust

-kindlustada hea internetiühendus saartel

-luua rohkem elamisvõimalusi

-hoida ning taaselustada vanu saare traditsioone, mis muudavad saare eriliseks

4. Noorte volikogu, oleks see võimalik?

-mitte ainult võimalik, vaid ka vajalik

-töötaks sümbioosis kohaliku vallavolikoguga ning oleks kaasatud erinevatele probleemide lahendamisesse

-mitte keegi teine peale noorte endi ise ei saa esindada noorte mõtteid ja muresid

-vanemad inimesed peaksid enam kuulama, mis on noortel öelda

-suurem noortekogu, mille eesmärk oleks korraldada istungeid, kus saab arutada erinevaid probleeme

-suuremate murede, soovituste korral saaksid Noortekogu esindajad asja volikoguga arutada

-kas meile meeldiks enam otsustamises osaleda? JAH

5. Jobs on islands/lack of jobs

-saartel ei ole paljudele ametitele lihtsalt töövõimalusi, nt advokaadid, kirurgid jne

-õpetajate, lasteaiakasvatajate, müügimeeste puudus

-töönappus tuleneb osaliselt ka vähesest töönõudlusest
-kui ei meeldi pakutavad töövõimalused, siis tuleb ise ettevõte luua vms

-on tööd, kuid need ei rahulda alati tööotsija ambitsioone
-soovitavate tööde nappus

-suletud ring: pole piisavalt tööd, sest pole piisavalt inimesi ning pole piisavalt inimesi, sest nende jaoks pole piisavalt tööd

-investeeringud uutesse ettevõttetesse

-peab olema originaalne

6. Pikad igavad praamireisid/ei taha tunnelit/reostus

-raamaturiiulid/kastid praamidele

-kiire internetiühendus praamidele
-ei tunnelile! See mõjub halvasti mere elukeskkonnale, on kallis ning sellele kuluvaid ressursse saaks edukalt palju olulisematele asjadele kulutada, näiteks keskkonnasõbralike praamide muretsemisele
-alandada bussipiletite hindu
-paremad kvalifikatsioonid jäämurdjatele, kruiisilaevadele, tankeritele ning kaubalaevadele
-mitte transportida naftat veeteid kasutades -liiga palju autosid/inimesi, liiga suur surve juhilubade tegemiseks

-liiga palju kruiisilaevu

-võiks rohkem sõita jalgratastega

-politsei võiks seista hea selle eest, et teedel ei sõidaks enam liiga vanu autosid, mis ei ole töökorras ega loodussõbralikud

-rohkem prügikaste saartele
-kohalik vallavalitsus võiks toetada loodussõbralikku eluviisi ning korraldada rohkem heakorra töid

7. Hariduse puudumine, koolide sulgemine viib veelgi suurema väljarändeni saartel

-korraldada laste turvaline transport kooli ning tagasi koju

-kõik on liiga kallis, puuduvad vahendid, et midagi muuta

-vabatahtliku töö programmid noortele õpetajatele

8. Kas on raske olla noor saarel elades? Kas noored saavad ise teha midagi oma elukvaliteedi parandamiseks?

See on raske, kuna:

-liiga vähe sõpru

-puudulikud võimalused hobide ning spordi harrastamiseks

-puudub heal tasemel hariduse omandamise võimalus

Olukorda parandaks:

-noorte volikogu
-noortele suunatud üritused

-sportimiseks ning hobide harrastamiseks sobiva keskkonna loomine

-vabatahtlik töö
-traditsioonide säilitamine

Saarel elamine pole raske, sest:

-siin on rohkem vabadust

-lähedasemad inimesed
-suurem iseseisvus

Käib tihe arutelu.

Working is Fun!

Peale vägagi tulemusterikast arutelu oli aeg süüa lõunat ning siis siirdusime kõik enda valitud töötubadesse. Valida oli kolme seast: muusika, kunst/taaskasutus ning multimeedia.

Muusika workshopi tulemusena valmis imevahva muusikapala "Islanders rhapsody", mida saab kuulda ka meie noortevahetuse filmis, kunsti workshop tipnes sellega, et kuue leidliku neiu viljaka töö tagajärjel saime imetleda kuut imekaunit kinga, mis kõik jutustasid oma loo saarel elamise erinevatest tahkudest.

Multimeedias osalenud pidasid maha ühe eduka fotojahi, mille vilju nautisime hiljem slide-showna.

Peale workshoppe hakkasime ette valmistama eelnevalt planeeritud peoõhtut. Olime moodustanud erinevad toimkonnad, näiteks Gert ja Margus vastutasid liha eest (grillmeistrid:D), Lee ja Margus õhtu nö juhtimise eest, Emma, Anna, Anders peosaali ettevalmistamise eest, ehk siis kõigil oli oma kindel ülesanne ning vastutus. Tegime palju head süüa ja katsime piduliku laua ja mängisime, naersime, nautisime üksteise seltskonda ning vaatasime filmi. Väga vahva õhtu oli!

Esinema tuli ka üks Ahvenamaal väga kuulus poiss, kes laulis meile paar enda kirjutatud lugu ning meie suureks üllatuseks liitus meiega ka üks Eesti tüdruk, kes on juba paar aastat saarestikus elanud. Tuli välja, et see Eesti tüdruk ja too Ahvenamaa poiss esinevadki koos ja tänu neile saime nautida üht mõnusat kontserti:)

Muidugi esines ka muusika workshopi bänd, esitades oma uut ja hüperkuulsat hitti "Islanders rhapsody", mis publiku poolt SUURE menuga vastu võeti:)

Laulsime, tantsisime, naljatlesime, vaatasime veel filme ja lihtsalt sotsialiseerusime umbes kella poole kaheni ja siis olime juba nii väsinud, et magamiskott võimlapõrandal tundus luksusliku viietärni hotelli sulgvoodina. Uni oli peale nii tegusat päeva VÄGA magus!:)