"Saarte Noorte Kärajad " laager

Peale mõttetalguid alustasime hoogsalt laagri ettevalmistustega, sest külalisi oli oodata Kihnust ja Muhust. Tulijate leidmine polnud üldsegi nii lihtne – enamus saarel elavad noored teevad enamus oma suvevaheajast tööd ning tänu sellele leidub neil vähe vaba aega. Siiski õnnestus meil leida 3 vahvat noort Kihnust, 2 Manijalt ja 3 Muhust. Oli äärmiselt kahju, et me ei saanud suve hakul enam kontakti Prangli Põhikooli noortega. Kahjuks ei saanud ka Ruhnu noored meiega ühineda, aga nad olid väga usinad korraldama noorte mõttetalguid ning ka oma saare probleeme meiega jagama.
Laagri eesmärk oli erinevate väikesaarte noortega läbi arutada väikesaartel toimunud mõttetalgutel leitud probleemid ning esitada need Saarte Kogu ümarlaual saarte omavalitsuse juhtidele. Teiseks ülesandeks oli toetada väikesaarte noorte omavahelist suhtlust ning omaalgatuslikkust. Kui esimene õhtu kulus enamjaolt tutvumisele, siis teisel päeval algas tõsine töö. Päev algas töötoaga, kus rühmitasime kõik probleemid kas ühtseteks – esinevad igal väikesaarel, või spetsiifilised – esinevad ühel kindlal saarel. Spetsiifiliste probleemidena toodi välja näiteks Manija halb ühendus mandriga, mis on eriti tõsine talviti, Muhu halb teedehooldus ning vajadus kaubamaja järele, Ruhnu soov saada uus koolimaja, Vormsi kesine sisetransport ning Kihnu noorte täielik huvipuudus. Lahenduste leidmiseks jätkasime grupitöödega ning peale lõunat alustasime juba esitluse kokkupanekuga.



Probleemid ja nende lahendused:

· Vähe noori
· Valla sünnitoetuse suurendamine – kuna väikeste lastega peab tihti mandril arsti juures käima ja saarelt mandrile sõit on noorperele suur lisakulutus
· Elamispinnatoetus
· Saarte noorte omavaheline lõimumine, noortele tegevusvõimaluste leidmine, mille eest vastutaja võiks olla valla poolt määratud noorsootöötaja.
· Suunitlusega kool, mis meelitaks saarele uusi õpilasi ja aitaks ennetada põhikooli kadumist

· Vähe üleüldisi kohalike soodustusi( nt küttepuud, internet, transport)
· Peredele esmaabitarbed
· Abivajajatele toidu, riiete ja küttepuude tugi
· Traditsioonilise(nt jahinduse, kalastuse, käsitöö) saare ettevõtluse toetamine
· Kohalikele soodsam laevapilet – Vormsil ja Kihnus on soodustused, aga Muhu saarel on kohalike pilet vaid väheke odavam
· Internet ja wifiühendus kohalikele, abivajajatele arvuti
· Wifimajad ehk ühiskasutavad internetipunktid turistidele, telkijatele, kohalikele.

· Huvitegevusvõimaluste puudumine
· Noortekeskus, mis võib olla ühendatud ka eakate keskusega, et soodustada noorte tutvumist vanade traditsioonidega
· Iga-suvised saartenoorte laagrid, mis soodustaks erinevate saarte tundma õppimist ning noorte omavahelist suhtlust
· Vallavolikogus või -valitsuses noorte esindaja
· Rahvamaja kasutamine nii muusika kui ka sporditegevuste jaoks. Seal võiks asuda ka tarbehoidla.
· Spordivõimaluste laiendamine – jalgpallivõistlused, tervisesport ning selle tarbeks vajalikud vahendid ja juhendajad

· Halb arstiabi kätesaadavus
· Noortele arstidele maakohas tööleasumise toetus riigi poolt
· Suunata ja toetada noorte õpinguid stipendiumitega – Näide Kihnust – Iga aasta saab üks õpilane ülikoolis tasuta kohale
· Kiire transport hädaolukorras – kiirabikaater
· Kohustuslik esmaabikoolitus, tuleohutuskoolitus kohalikele elanikele
· Igasse elamisse esmaabipakk ning suitsuandur





· Noorte tööpuudus. Vähe ettevõtlust
· Seiklusrada saarele, mis toetaks tervisesporti ning aktiivset puhkust, selle alla võiksid kuuluda ka süstamatkad merel, mis soosiksid mereturismi ja pakuksid tööd kohalikele noortele. Tervisekeskus
· Toetus ettevõtetele, kes võtavad tööle kohalikke noori
· Ettevõtlus- ning projektijuhtimise teemalised koolitused
· Põhikooli majandusõpe/majanduskursus või õpilasfirma
· Saaremalevad
· Vallapoolne tunnustamine ja toetus – ehk Aasta Noore preemia
· Kohalik internetibaasil põhinev toiduteenus, mille läbi oleks kõikidel aktiivsetel talupidajatel müüa oma kasvatisi nii oma kui ka teiste saarte elanikele
· Eliitvanadekodu
· Loodusuuringute keskus, mis aitaks hoida saare loodust ning tuua sinna noorteadureid.

· Saartevahelise koostöö puudumine
· Saarelt-saarele liikuv noortelaager nii väiksematele kui ka juba noorperedele
· Saartevahelise transpordi arendamine

Levivad halvad harjumused noorte seas (nt alkoholi liigne tarbimine)
Tervisliku eluviisi propageerimine
Vanemate harimine kultuurse käitumise osas
Valla poolne noorsoo tugiisik ja organisaator

Mõttetöö käigus tekkisid meil ka mõned lisaideed, mille innukalt paberile kirjutasime : “Saarte Noorte laulupidu”(mis võib olla esimene idee, mis järgmisena jõustub), “Saarte Noorte talgud”,”Merelava” , ning üldine praamipiletisoodustus Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse liikmetele, mis toetaks saarte noorte omavahelist koostööd ja muudaks organisatsiooni tegevuse kergemaks.

Tulemusega võime kõik rahule jääda. Saarte Kogu ümarlaud oli meie ideedest positiivselt üllatunud ja avaldas oma tänusõnu, et me pool nende tööst ära oleme teinud. Saarte esindajatega loodame uuesti kohtuda juba õige pea, et viia läbi kokkuvõttev seminar ning uurida, kuidas iga saar meie väljatoodud probleemidele lahendusi leidnud on ning kuidas võiks tulevikus välja näha Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse ning Saarte Kogu omavaheline koostöö.

Lihtsalt läbi mõttetöö ning avatud meelte täitsime peaaegu kõiki Kärajatele osalenud noorte ootusi – Tutvusime teiste saarte noortega, leidsime uusi ettevõtlusideid, aitasime üksteisel saada nõu ja inspiratsiooni, kasvatasime huvi saaretraditsioonide vastu, leidsime uusi võimalusi saarekultuuri säilitamiseks, tutvustasime teistele enda saart, lõime saartevahelise toimiva koostöö(EVNÜ liikmetenimekiri suurenes), avaldasime mõju Saarte Kogule, leidime nii mõnegi noorte miotiveerimisviisi ja lubasime kohe tööle asuda! Mõtlemise kõrvalt leidus meil muidugi ka aega ujumiseks, pillimänguks, tantsimiseks ning külalistele Vormsi saare tutvustamiseks.

Peale külaliste lahkumist ootas meid veel EVNÜ liikmetele mõeldud koolituspäev, mida viis läbi Elina Kivinukk. Koolituse teemaks oli meeskonnatöö ning organisatsiooni juhtimine. Poole päevaga õppisime üksteisest paremini tundma, koostasime EVNÜ tegevusplaani ning saime vajalikke näpunäiteid koosolekute korraldamiseks ja teistelt saartelt pärit liikmete organisatsiooni tööse kaasamiseks. Muidugi ei tasu unustada neid julgustavaid ja motiveerivaid sõnu, mida Elina meile lahkelt jagas.

Kogu laagri lõpetuseks algatasime oma selle-suvist projekti nimega ”Võrkpalliplats”, mille plaanisime ehitada kooli taga asuvale alale ning mis oleks kasutuskõlbulik nii kohalikele kui ka külalistele. Algselt arvasime, et kolme päevaga peaks liiv sõelutud olema, aga töö muutus meie väikese meeskonna jaoks palju keerulisemaks. Eelneva kahepäevalise mõttetööga ei andnud seda füüsilist koormust isegi võrrelda... Esimesed talgud tõid kohale üle 10ne Vormsi noore, kellega koos katsime liivaplatsi tekstiiliga, lõime maasse postid ja sõelusime esimese kihi liiiva. Vahepeal liitus meiega grupp Taani ning Eesti noori, kes olid noortevahetuse raames Vormsit külastama tulnud ja ka nemad tulid meile hea meelega appi. Üks osalejatest selgitas, et kõik Taani noored on enamjaolt pärit väiksemapoolsetest küladest, kus on tavaline, et kui kogukond ühiselt midagi ehitada soovib, siis üheskoos ta selle ka ehitab. Esimese talgupäeva lõpetas kosutav võrkpallimäng veel pooliku platsi niiskel liival.

Hiljem toimunud talgupäevad ei paistnud silma suurte osavõtjate poolest, aga töömeeskonda kuulusid ka Euroopa vabatahtlikud. Seda arvestades võin julgelt väita, et platsi on ehitatud vabatahtliku tööna ning kuigi kogu ehitus oli tegelikult raskem kui algul arvasime, saime me sellega nii mõnedki noored üksteisele lähemale toodud, niiet iga seal veedetud õhtutund ei läinud raisku.

Platsi haldaja, Eesti Väikesaarte Noorte Ühendus, on otsustanud, et viimased viimistlused tehakse järgmise aasta kevadel ning uhiuue liivaplatsi toome vormsilaste ellu ühe lõbusa võrkpalliturniiriga, kuhu oleksid kaasatud kõik vanad kui ka uued spordihuvilised!

Kärajad ei ole veel läbi – juba enne aasta lõppu kohtume täiendaval seminaril, et asuda oma paremaid ideid ka ellu viima. Peale selle olime laagri lõpus kõik üksmeelel, et iga suvi vajab Kärajaid, niiet järgmine aasta kohtume juba Kihnus, kus on meil mõtlemiseks ning vaidluseks hoopis uus teema!

Suur Aitäh eduka läbiviimise ja aktiivse osalemise eest Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse uued ning vanad liikmed:Gert Enno, Lee Rajando, Kati Koch, Rasmus Leht, Margus Kägu, Anders Piip, Geidy Piip, Arnek Grubnik, Ragnar Looris, Lembitu Valdmets, Maria Michelson, Marek Leas, Egert Pull, Nele Vesik, Renate Saare











Kirjeldatud noorteprojekti toetas Avatud Eesti Fond ning Vormsi vald!

Saarte Noorte Kärajad Vormsi 2010 ESIMENE OSA

Vormsi noorte mõttetalgud

Vormsi noored sel suvel ei puhanud, vaid töötasid aktiivselt Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse aktiveerimise ning kodusaare heaolu nimel. Sellepärast kirjutangi seda suvist lugu nüüd, sest seoses kooli algusega oleme me viimaks saanud aega maha istuda ja tehtud töö üle mõtiskleda.
Tahaksin alustada projektist “Eesti Väikesaarte Noorte Kärajad 2010”, mille viis läbi Eesti Väikesaart noorte ühendus ning mis oli koostöös iga-aastase Saarte Koguga. Projekti raames korraldasid noored saarte noorte probleemide väljaselgitamiseks mõttetalgud neljal Eesti Väikesaarel – Vormsi, Muhu, Kihnu ja Ruhnu. Edasine plaan oli enne Saarte Kogu kokkusaamist osalejatega kohtuda, erinevate mõttetalgute tulemused üheskoos üle vaadata ja mõelda välja ka võimalikud lahendused. Kokkusaamine lõppes SK ümarlaual, kus noored said kogu tehtud tööd esitleda juba saarte omavalitsuste juhtidele.Kuidas meil siis läks?“ Kärajad lausa ületasid mu ootusi.” Vastas tagasisidelehel Kihnu grupi juht Maria Michelson. Just nii oligi.Kirjutan nüüd lähemalt projekti esimesest üritusest - Vormsi noote mõttetalgutest, mis viidi läbi 13. juunil Kõrtsis Krog no 14. Osalejaid oli kokku 13 täiesti erineval viisil saarega seotud noort. Vanus ulatus 15. eluaastast 30ni.
Mõttetalgute eesmärgiks oli selgitada noorte endiga välja need probleemid, mis esinevad väikesaarel ja mida peaks noorte arust paremaks muutma, et elamine saarel ei oleks takistus. Läbiviimise kord oli lihtne – alustasime lõbusa tutvumisega ning EVNÜ tutvustas “ Kärajate” eesmärke ning edasisi plaane ja taasloodud organisatsiooni. Selleks, et tagasihoidlik saarenoor end vabamalt tunneks, alustasime Silent floor meetodiga, kus osalejatel oli võimalus 10 minutit vastata kirjalikult kahele küsimusele : Sinu positiivseim tulevikunägemus Vormsi noorte elust 8a pärast ning Sinu negatiivseim tulevikunägemus Vormsi noorte elust 8a pärast. Kirjutamise ajal ei olnud lubatud noortel omavahel arutada ja kogu tegevus toimus väärikas vaikuses. Mõned kirjutasid mitu mõtet, teised ainult ühe, aga kokku kogusime neid ikka väga värvikaid:
Positiivseim nägemus:
· Head sportimisvõimalused
· Igas põhikooli klassis vähemalt 15 õpilast
· Kuna noori on saarele vahepeal juurde tulnud, avatakse Vormsi Gümnaasium ja noored ei ole enam sunnitud linna kooli minema
· Aktiivne noortekogu, kelle häält kuuldakse ja kes saavad korralikult koostööd teha vallavalitsuse või – vanemaga
· Töötab aktiivne noorsootöötaja
· Saarel on noortekeskus, kus on noortel võimalik vaba aega veeta ja erinevaid üritusi korraldada
· Saare noored õpivad ja kannavad saarekultuuri edasi
· Saarel on hea internetiühendus, mis soodustab kaugõpet ning kaugtööd – nii saab saarel elada, töötada ja õppida
· Vald toetab rohkem noorte huvitegevust
· Vallas tegutseb noorteühenduse esindaja
· Toimib koostöö teste väikesaartega
Negatiivne nägemus :
1. Vormsi ja mandri vahele ehitatakse sild
2. Noored lahkuvad saarelt, sellega seoses seisavad paljud majad tühjana
3. Vormsist saab üks suur tuulepark
4. Noorte vähesusega kaob ka praegune põhikool
5. Noortel puudub saarel huvitegevus – igavusega levivad mitmed halvad kombed saarte noorte seas
6. Turistid ei soovi enam Vormsit külastada, kuna saare eripära on hävinud ja seda ei kanta põlvest-põlve edasi
7. Kohalikud leiavad, et saarel elada pole võimalik ja Vormsist saab turistisaar
8. Omakohus mõjutab noorte elu.
9. Vormsi elanike arv väheneb


Kui noored olid oma mõtted paberile pannud, oli aeg maiustada ning kohvi juua ja enne kahele paberile kirjutatut kokku võtmist omavahel mõtteid jagada.Peale pausi oli meie ülesanne nii positiivse kui ka negatiivse nägemuse põhjal välja selgitada: Millised probleemid esinevad meie saarel ning kuidas saaksime rohkem positiivse tuleviku poole pürgida. Probleemid olid järgmised:1. Vähe Noori.2. Puudub noorsootöötaja.3. Saare kultuuri hävimise oht.4. Ebastabiilne internetiühendus.5.Põhikooli sulgemise oht.6. Vähe huvialaringe (noortele kui ka vanadele).7. Vähe saarelist ühistegevust.8. Vähetoimiv sisetransport – vaja oleks midagi “Vormsi Takso” sarnast.9. Vähe hooajatöö valikuid noortele – eriti just põhikooli ja gümnaasiuminoortele suvevaheajaks.Vaikne kirjutamine kasvas tuliseks aruteluks, millest ei puudunud vaidlusi ega kokkuleppeid. Oli tunda, et osalejat tunnevad end väga vabalt ning julgevad oma arvamust teistega jagada, tänu millele oli kerge välja selgitada ka kolm kõige tähtsamat probleemi:
1. Ebastabiilne internetiühendus
2. Vähe noori
3. Vähe saarelist ühistegevust

Mul on meeles ühe osaleja sõnad, mis kõlasid umbes nii : “ Kui te selle internetiühenduse probleemi lahendada suudaksite, siis te olete juba äärmiselt suure töö ära teinud!”. Selline suhtumine andis mõista, et tegelikult meie saare noori huvitab, kuidas saareelu arendada ning paremaks muuta, et võiks siia alati peale õpinguid tagasi tulla.
Kogu üritus oli suurepärane ja osalejate arvates võib selliseid kohtumisi rohkemgi korraldada, sest nii hea on arutada inimestega, kellel on sarnased huvid ja soovid. Ometigi leppisime kokku, et järgmine kord kohtudes oleme suutnud vähemalt mõne välja toodud probleemi juba lahendada. Kõik mõttetalgutel osalejad kutsuti ka juulis toimuvasse Saarte Noorte laagrisse, kuhu oodati osalema ka noori teistelt väikesaartelt, et üheskoos juba kõikide väikesaarte eest mõelda.

Mõttetalgute galerii:























Ajakava, et oleks kindel, et asjad laabuvad plaanikohaselt ning kõigil oleks meeles oma ülesanded.


















Käib tihe mõttetöö...





















Tulemuste tutvustamine. Elav diskussioon, suurepärased mõtted, huvitavad inimesed ja teotahe, mis tundus kõiki nakatavat - need jooned iseloomustaks mõttetalguid vast kõige paremini.



















Analüüsimine ja tagasiside... Tänu kõigi osalusele saime kõik probleemid põhjalikult läbi arutada ning meie jaoks ka positiivseimad lahendused leida.


KIHNU

1. Noorte aktiivsuse ja huvi puudumine. Sellest saabki tegelikult kõik alguse. Puudub ka tugev tuumik, kes asju korraldaks. Noored on väga mugavad, neid peaks kuidagimoodi motiveerima tegutsema.

2. Noortekeskuse või mõne muu noortele mõeldud paiga puudumine. Kui oleks koht, kus noored saaksid koos käia, oleks olukord ilmselt palju parem. Praegu on võimalusi vähevõitu, rahvamajas on korraldatud noorteüritusi, filmivaatamise õhtuid, huviringe jne, kuid see pole oma maja. Pealekauba töötab rahvamajas ka vallavalitsus ja elab 2 väikse lapsega pere, mis seab omad piirangud. Metsamaa külakeskusest on mõeldud teha muuhulgas noorte kooskäimise paika, kuid see pole erinevatel põhjustel (kauge asukoht keskusest; ka seal majas elab keegi sees jne) käima läinud.

3. Halvad võimalused sporditegemiseks, muusika- ja muude huviringide tegevuse vähesus. See võiks samuti olla seotud noortekeskusega, mis praegu puudub.

Neile kolmele põhilisele probleemile järgnesid tihedalt töökohtade puudus ning alkoholiprobleem noorte seas.

Kihnu puhul on oluline arvesse võtta seda, et siin peaaegu puuduvad aastaringselt n-ö õiges vanuses noored. Saarel on põhikool ning pärast lõpetamist lähevad noored linna kooli. Seega on Kihnus u 16-25 aastasi noori väga vähe. Selles vanuses noored käivad Kihnus küll suviti ja nädalavahetuseti, kuid nad ei tunne siis puudust huviringidest, kinost jms, kuna saavad linnast kõik selle kätte. Viimasel ajal on mitmed noored küll Kihnu tagasi tulnud, kuid mitte massiliselt. Seega ilmselt ongi noorte aktiivsuse käimalükkamine niivõrd keeruline.

Maria Michelson

RUHNU

1) Puudub kohalik arstiabi.

2) Vajadus uue koolimaja järele.

3) Huvitegevust võiks olla rohkem.

4) Puudub korralik ühendus mandriga, oleks vaja ühte ja head laeva, mis teenindaks nii Saaremaa-Ruhnu liini kui ka Pärnu-Ruhnu liini.

5) Maaomanikud, kes ei ole sisse kirjutatud, võiks saada Ruhnu sama hinnaga, mis ruhnlased.

Eeva Lauk

Tahaksin tänada kogu EVNÜ meeskonda mõttetalgute läbiviimise eest, Avatud Eesti Fondi ja Vormsi valda rahastuse eest, Elina Kivinukka ( meie suurepärast koolitajat ja vaimset juhti) mõttetalgute läbiviimiseks vajalike näpunäidete eest ning Krog no 14 ruumi ning külalislahkuse eest!




Maaja Puurmann
“Saarte Noorte Kärajad” projektijuht






PS: klikkides siia saad lugeda ka Muhu mõttetalgute kohta!