Väike promotion ei tee kunagi halba!

Me usume, et see video meeldib küll kõigile Vormsi elanikele:) Ja pole siin nii palju sääski midagi, tulge ikka külla;)




Kliki mind, et näha videot!


:)

Muhu reisi muljeid vol 2







Näed, isegi Boratile meeldis!

:)














Joonistuse autor: Kadri Sukko
Pilt: Arnek

Järeltegevused seoses noortevahetusega "Elu võimalikkusest väikesaartel" ehk "Life on islands"

OSA 2

Muhu reis 30.-31.oktoober

See algas mõne jaoks meist VÄGA varakult (Lee näiteks startis Tartust kell 5.45). Kogunesime bussijaamas, naersime natuke üksteise magamata nägusid nähes ning tatsasime bussi, teadmata veel päris täpselt, mis meid ees ootab.

Sel ajal kui buss meid Muhule aina ligemale loksutas nägi mõni meist und, mõni surfas internetis, mõni lõbustas teisi oma magamata inimese jutuga. Meel oli meil kerge ja hea, sest me teadsime, et meid võetakse hästi vastu ja et kusagil seal Muhu saarel, Mäla külas ärkas Arnek, keda me kõik näha tahtsime ( või siis Maaja ja Lee puhul väga jälle näha tahtsime:) ). Umbes kell 13.00 väljusime bussist Liiva külas. Meile oli vastu tulnud Arnek, keda oli TÕESTI nii hea jälle näha!

Arnek, kes on Muhu noortekeskuse vaimne isa ja Muhu noorsootöötaja, viis meid Noortekasse, kuhu ladusime oma asjad. Arnek varustas meid kõiki Muhu kaardiga ning seejärel suundusime Orissaarde sööma, sest kõhud olid kõigil juba tühjad.

Sõime ühes vahvas väikses restoranis, tagasiteel tegime paar pilti ning meie plaani teha väike ekskursioon muutis kõne Leisi noorte delegatsioonilt, kes ootasid meid kannatlikult Noorteka lukus ukse taga:)

Kimasime siis ruttu tagasi Noortekasse, et Leisi külmetavad noored sisse lasta ning siis läksime kambaga poodi, et täiendada toiduvarusid.
See tehtud tegime Noortekas natuke tutvumist. Mängisime James Bondi ja muid väga vahvaid mänge. Jääd polnud seekord vaja murda, sest õhkkond oli algusest peale vaba, sõbralik ja mõnus. Nagu ka seltskond:):)

Panime üles kaks näitust (meie noortevahetuse oma ja ühe joonistustenäituse, kus meie Kadri pildid ka olid), tegime süüa, vaatasime filmi, mängisime piljardit, laulsime, sõime, mängisime, tantsisime, tutvusime ja veetsime väga vahvalt aega:)

Uni tuli alles hilja õhtul ja hommikul tervitas meid taas imekaunis ja kauaigatsetud päiksepaiste. Virgusime, võimlesime ja peale kiiret kohvi tuhisesime Vormsi omadega ekskursioonile. Arnek viis meid Muhu krossirada vaatama ja enda koju Mäla külla, kus jõime kohvi ja tutvusime tema majapidamisega. Väga ilus oli kõik! Saime tuttavaks ka Arneku poja Markusega, kes oli meid juba eelmisest päevast saati oodanud. Markus näitas meile oma kassikest, majakest ja oma pilte. Poiss oli ilmselgelt täpselt sama vahva kui ta isa!:)
Ekskursioon aga jäi kahjuks üpris lühikeseks, sest töö ootas ettevalmistamist ning tegemist. Noortekasse tagasi jõudes selgus, et Leisi poisid olid meile vahva üllatus teinud ja lõunalaua katnud:) Aitäh!

Peale mõnda ampsu hakkasime kibekiiresti oma projektitutvustust ette valmistama. Õnneks polnud palju teha, sest kõiki neid asju olime juba eelnevalt läbi teinud Vormsi koolis ja koolituskeskuses.

Järgisime juba tuttavat kava: Gert tutvustas Ahvenamaad ning jutustas lühidalt meie seiklustest, Lee ja Maaja rääkisid projektist lähemalt (ehk siis miks me selle projekti tegime, kes meid aitas ja rahastas ja mida me sellest saime).

Rääkisime ka saareeluga seotud workshoppidest, mis Ahvenamaal läbi sai viidud ning tegime grupitöö ära ka Muhu noortega. Kasutasime teemat aasta 2050 ning ülesanne seisnes selles, et kõik kolm gruppi pidid joonistama tulevikusaare hea ja halva stsenaariumi järgi. Allpool olevate piltide pealt on näha, mis tulemused me saime. Võin öelda, et need olid hoopis erinevad kõigist eelnevatest :)

See tehtud, tutvustas dünaamiline duo ehk Lee & Maaja Muhu noortele ka meie tulevikuplaane, mis on suurelt osalt nendega seotud, nimelt oleks ju meie suur soov kaasata ka Muhu noori 2010 aasta suvel toimuvasse noortevahetusesse!:)

Rääkisime ka Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse taasloomisest ning iga-aastase Saarte Noorte Kogu laadse ürituse korraldamisest järgmisel suvel (praeguse plaaniga Vormsi saarel).

Seejärel loovutasime lava Arnekule, et arutleda noorte internetikasutamisest. Rääkisime mitmetest noorte infoportaalidest (nt NIP)

Siis oli aeg tänada. Lee ja Maaja olid salaja Arnekule tordi teinud ning piduliku kõne saatel andsime selle talle üle. Ütlesime, et kui meie peaksime joonistama oma ideaalsaare, siis joonistaks me sinna ka ühe Arneku, sest see on lihtsalt uskumatu, mis ta Muhul korda on saatnud. Imekaunis ja lahe Noortekas on põhimõtteliselt täiesti tema teene ning seal käib nii palju noori! Rääkimata sellest, kui palju üritusi neil seal toimub... Ehk siis meil on palju õppida!;)

Ühtlasi tunnistasime ka üles, et me armastame Arnekut, sellele viitas ka südameke tordil. Ning otseloomulikult tegime ka sooja ja südamliku grupikalli enne kui algas vaba aeg kohvi ja koogiga:)

Sotsialiseerusime ja tegime ühiseid tulevikuplaane kuni oligi aeg taas bussi peale tormata ning Tallinna poole loksuma hakata.. Õnneks lubati meid varsti jälle külla kutsuda!:)

Nüüd ka väike pildiseiklus:

Varajased, ent lõbusad hommikutunnid bussis

Poistel oli nalja kui palju

Lõpuks ometi kohal!!

Sügisene grupipilt peale Orissaares söömist

Muhu värava juures

Shoppingutuur Muhu moodi

Kohustuslik James Bondi mäng ;)

Algas töö

Gert tööhoos ja Anders with lazers

Tehtud!

Meeleolu oli, ütleme ausalt, ÜLIHEA :)

Näitus number 2

Vormsi tšikid teevad süüa

Meie kõigi poolt palavalt armastatud Arnek vägivallatsemas kõrvitsaga. Oli ju ikkagi Halloweeen!

Tutvusime põhjalikult Muhu noortega

Mängisime

Laulsime, Jaan-Eerik Leisist tinistas kitarri

Mängisime piljardit

Rahulik õhtu Vormsi moodi

Pisike tudupilt

Vallutasime mägesid!

Arnekul külas, taustal Markuse majake

Arnekul külas vol2 aidaprojekt

Gerdi ettekanne

Grupitöö

Piltide tutvustus vol1

Piltide tutvustus vol2

Piltide tutvustus vol3

Grupitöö järeldused. Leppisime kokku, et kui me kõik parema tuleviku nimel töötame, siis me ka saavutame selle!

Tulevikuplaanid. Dünaamiline duo with lazers.

Kohustuslik pilt Noorteka ees kala all

Lahkumine

Nunnu grupipilt Virtsu praami peal

Muhu reis andis meile tõesti palju. See näitas meile, kui palju arenguruumi meil on noorsootöö vallas ning võimaldas meil sõlmida uusi vahvaid tutvusi. Projektitutvustus läks hästi ning leidus juba huvilisi, kes soovisid järgmise aasta noortevahetuses osaleda.

Aitäh Muhu noorus ja Arnek, meil oli väga tore! Järgmise korrani, mis loodetavasti tuleb juba üsna pea!:)

Ikka ja alati teie Vormsi noored

PS. Pildid varastasin Arnekult ja Maajalt, ärge siis pahandage!:)

Järeltegevused seoses noortevahetusega "Elu võimalikkusest väikesaartel" ehk "Life on islands"

Peale väsitavat projekti saime veidi puhata, ent siis tuli jälle tegutsema hakata. Mitme väga vahva ja viljaka koosoleku tulemusena panime paika järeltegevuste plaani:

1. Külastame Vormsi kooli ning tutvustame neile oma projekti lähemalt, räägime rahastajatest (organisatsioon Euroopa Noored ja Vormsi vallavalitsus), kogemustest ning viime ka nendega läbi saarel elamisega seotud workshopi

2. Paneme üles näituse projekti kõige paremini iseloomustavatest ning tutvustavatest piltidest

3. Tutvustame ka Vormsi elanikele oma projekti lähemalt ning räägime tulevikuplaanidest

4. Külastame Muhu saare noortekeskust, kus toimub projektitutvustus, samamoodi näituse ülespanek ning tulevikuplaanidest rääkimine

Seekordki jaotasime ülesanded omavahel ning algas kibe töö: tuli läbi rääkida Vormsi kooli ja Muhu Noortekaga, selgitada näituse ülespanekuga seotud üksikasju, rääkimata esitluste tegemisest ja oi kui paljust muust!

Esimeseks proovikiviks sai seega töö Vormsi Lasteaed-Põhikooli lastega, keda me kõik teadsime aga väga hästi siiski ei tundnud. Kas meie koostöö oli endiselt sama smoothe kui ta oli olnud noortevahetuse ajal? Kas me saame hakkama? On meil meeles need nipid, millega ka kõige passiivsemad kujud aktiivselt osalema panna?

Vastus neile kõigile küsimustele oli JAA! :)

Saabusime 23. oktoobri ehk siis reede hommikul, kell 10.00 algas ametlikult meie töö.

Tutvustasime Ahvenamaad, rääkisime oma seiklustest ning projektist põhjalikumalt. Näitasime noortevahetuse filmi ja pilte. Et sulatada veidi pingelist õhkkonda (õpetajad olid ka ja kuna oli veerandi viimane päev, siis olid lapsed pidulikes riietes ega tundnud ent eriti vabalt) mängisime paar mängu ja siis sai juba õpilased gruppidesse jagada. Jagunesime ise ka gruppide vahel nii, et igas grupis oleks vähemalt üks meie endi seast, kes oskaks suunata ja vajaduse korral grupitöö ideed uuesti ja põhjalikumalt selgitada.

Grupitööks olime seekord valinud ideaalsaare joonistamise, sest olime arvestanud sellega, et tegemist oli päris noorte õpilastega (enamik oli vanuses 7-9) ning me leidsime, et see oleks vast kõige lihtsam ning lastele endile kõige vahvam variant.

Lõpuks tutvustasid kõik grupid oma pilte lähemalt ning lõppkokkuvõttes joonistasid Vormsi Lasteaed-Põhikooli õpilased oma ideaalsaartele järgnevad asjad:

1. Haigla

2. Suur pood

3. Politsei (mida Ahvenamaal näiteks ei mainitud kordagi)

4. Ujula

5. Võimla (Vormsi lastel see puudub)

6. Rallirada

7. Krossirada

8. Staadion

9. Puhas loodus

10. Vabalt elavad loomad

11. Palju õnnelikke inimesi

12. Palju puid

13. Palju kala

14. Praamiühendus välisriikidega

15. Suur sadam ja suur praam

16. Kool

17. Lasteaed

18. Suured majad

19. Kirik ja surnuaed

20. Vabaaja keskus

21. Noortekeskus

Kirjutasime need kõik paberile üles ja arutasime lastega koos läbi, mis nendest punktidest on Vormsil olemas ja mida parandada võiks. Süsteem oli lihtne, iga punkti juurde panime kas plussi või miinuse ning kuna laste soovil sai puhta looduse, õnnelike inimeste ja puude+loomade taha mitu plussi panna, jõudsid koolilapsed lõpuks järeldusele, et Vormsi ongi meie ideaalsaar:):)

Selle vahva järeldusega lõpetasimegi oma töö ning lasime lastel aktusele minna. Jäime ise väga rahule, kuigi alguses oli lapsi veidi raske kaasa haarata. Me saime suurepäraselt hakkama ning õpetajadki olid nõus ja pärast rääkisime veidi sellest, et koolile väga meeldiks, kui me hakkakski nüüd iga veerandi ühel päeval lastega tegelema. Meile ka meeldiks ! :)

Peale koolilastega hüvasti jätmist oli teistel väike hingetõmbeaeg, Lee ja Maaja hakkasid näituse ülespanekut ette valmistama. Küll sellega oli muret... Aga hakkama nad said, tublid tüdrukud nagu nad on :)

Õhtul saime kõik veel korraks Kultuurimajas kokku, et arutada läbi järgmise päeva plaan tutvustada projekti ka ülejäänud Vormsi elanikele. Harjutasime veel veidi ja siis kuna keegi ei raatsinud veel koju minna, chillisime lihtsalt koos veel mõnda aega.. Sest meil on nii tore koos olla!:)

Laupäeval, 24. oktoobril siis avasime pidulikult oma näituse Hullo kaupluse inforuumis ning tutvustasime projekti koolituskeskuses.

Kohale tulid paljud meie vanemad, koolidirektor, paar õpetajat ja lasteaja juhataja, pluss niisama huvilised. Programm neile oli põhimõtteliselt sama, mis koolilastelgi, ainult põhjalikum ning sisutihedam. Rääkisime sellest, et kes käisid, kus käisid ja miks käisid, võrdlesime Ahvenamaad Vormsiga, tõime välja plussid ja miinused, arutasime veelkord läbi koolilaste grupitöö tulemusena saadud punktid ning tutvustasime saareelanikele meie tulevikuplaane.

Üldiselt võeti meid väga hästi vastu. Valla sotsiaaltöötaja pidas isegi väikese ning väga armsa kõne, kus ta rõhutas, et teda isiklikult üllatab meie iseseisvus, aktiivsus, ettevõtlikus ja tublidus:) Lubas, et ta püüab meid valla poolt igati aidata ning andis lootus, et võib-olla saame isegi päris oma ruumid!:):)

Peale kohustuslikku küsimuste-vastuste vooru oli väike kohvilaud ning jutuajamise aeg. Siis koristasime ja suundusime Marguse poole väiksele afterpartyle, mille me kõik olime ausalt ära teeninud:)

Kallis päevik,


See ongi meie noortevahetuse viimase päeva reisikiri, nii kurb kui see ka pole.
29. august.
Ärkasime, sõime, võimlesime ning asusime viimase grupitöö kallale, milleks oli simulatsioonimäng. Jagunesime gruppidesse ning iga grupp valis endi hulgast kaks saadikut, keda saata nö mini-volikokku. Päevakorral oli selline probleem: õhus rippus kolm projekti, ent vallal oli raha toetada vaid üht neist. Sellel vallal oli keskuses üks vana tuuleveski, mis oli lagunenud ja hakkas juba möödujatele ohtlikuks muutuma, ehk siis vajas kiiret tegutsemist kas restaureerimise või lammutamise näol. Veski aga seisis sellise koha peal, et see oleks perfektselt sobinud staadioniks või bensiinijaama ja parkla rajamiseks. Üks grupp võitles siis vana veski püsimajäämise nimel, teine staadioni rajamise poolt ning kolmas bensiinijaama ja parkla ehitamise eest. Vaidlus, mis kiskus vahepeal ikka väga tuliseks ning mille käigus pakuti probleemile mitut väga huvitavat kompromissi, lõppes siiski kokkuleppega staadioni ja tuuleveski säilimise grupi vahel.
Sellest rollimängust õppisime, et otsuseid pole sugugi lihtne langetada ning et arvestada tuleb väga erinevaid aspekte. Peale rollimängu lõppu leppisime ikka kõik ilusti ära ja olime sõbrad edasi:)
Siis oli aeg juba sealmaal, et lõuna oli valmis ning peale söömist tegime veel viimase evaluationi ning arutasime tulevikuplaanide üle. Tore oli kuulda, et kõik need noored, kellega me need üheksa päeva koos veetsime, ootavad väga järgmise aasta noortevahetust, mis toimub juba Vormsi saarel:)

Tervel päeval oli kergelt nukker alatoon, sest lahkumine kripeldas kõigil südame peal ning kui kätte jõudis asjade pakkimine ning autole laadimine, olid kõik päris kurvad. Jätsime üksteisega kaua-kaua hüvasti, andsime lubadusi KINDLASTI taas kohtuda, vahetasime kingitusi ja kontakte, kallistasime, naersime, jagasime oma rõõmsaid mälestusi, tänasime, kallistasime veel ja tegime pilte.
Autod sõitsid ette ja ega keegi väga neisse istuma kiirustanud nagu tavaliselt. Lehvitasime nii kaua, kui saime. Kurb oli ära minna, aga samas oli rõõmus meel, et me olime ikkagi tulnud ja selle vahva kogemuse osaks saanud.

Nagu ütleb meie noortepass, siis saime sellelt noortevahetuselt paljupalju häid ning kasulikke kogemusi juurde. Tugevnes meie endivaheline koostöö, suhtlemis- ja organiseerimisoskus, arutlemisvõime, oskus terve grupiga arvestada ja milline suurepärane keelepraktika see oli!
Me usume, et meie grupis ei ole ühtki inimest, kes kahetseks mingilgi määral selles noortevahetuses osalemist ning kes poleks sellest projektist saanud uut jõudu ja uusi ideid, mida tulevikus rakendada selleks, et meie kõigi elu oleks parem, hoolimata sellest, et me kõik elame väikesaarel (kes rohkem, kes vähem, aga ikkagi). Tänu sellele projektile avanesid nii mõnegi silmad, et meis endis peitubki tulevik ning kui MEIE ISE EI TEE, SIIS EI TEE KEEGI TEINE AMMUGI. Oleme kõik tulvil ideid ja tahet muuta oma praegust olukorda paremaks ning teha oma hääl kuuldavaks!



Ilmselgelt oleks siinkohal paslik tänada neid, tänu kellele see projekt üldse võimalikuks sai:
1. AITÄH, AITÄH, AITÄH programmile Euroopa Noored, kes seda projekti rahastas (http://www.noored.ee/) Ilma teieta poleks me seda suutnud! :)
2. Aitäh Vormsi Vallavalitsusele, kes ka meie reisimist toetas!:)
3. Aitäh Mia Hanströmile, kes oli Ahvenamaapoolne organiseerija
4. AITÄH MARIS, et meid aitasid!!!!:)



























Te veel kuulete meist, ja see on lubadus! Ja muidugimõista ainult häid asju:) See on ka lubadus:)


Vormsi noored

Kallis päevik,

Täna kirjutan siia meie noortevahetuse eelviimasest päevast, reedest, 28. augustist.

See oli üks väga väsitav, asjalik ja teguderohke päev. Hommikul saime tavalisest veidi varem magada (see uudis võeti kõigi poolt juubeldades vastu, sest me olime ikka väga väsinud kõik) ja nagu tavaliselt alustasime hommikusöögi ja virgutajaga, peale mida tuli hakata ajusid ragistama.

Seekord töötasime ainult isekeskis, ehk siis oma grupiga. Maris tutvustas meile uut meetodit, mille nimi oli Open Space ja mis seisnes selles, et kõigepealt pidi igaüks kirjutama paberile mingi saare-eluga seotud teema või nö statemendi, mis tema meelest on oluline, vajab tööd või tähelepanu. Laotasime need paberid põrandale ning igaüks pidi valima mingi teema, mille kohta ta arutleda tahaks. Tekkinud grupid arutlesidki nende valitud teemal ning esitlesid pärast teistele oma keskustelude tulemusi.

Teemad, millel arutlesime, olid sellised:

1. Lõpeta hädaldamine ja haara ise härjal sarvist

-inimesed on liiga laisad

-inimesed kardavad teiste suhtumist ja arvamust ning seetõttu ei julge ise asjadega tegeleda

-kodupimedus, nähakse alati teisi kohti ja olukordi parematena

-saare-inimesed teevad asju pigem iseendile

2. Rohkem avalikke festivale/kultuuripärandi säilitamine

-reklaam on oluline

-see võimaldaks ka vähendada eelarvamusi saareelanike kohta (ME EI KANNA KOGU AEG TRIIBULISI SÄRKE!)

-liiga kõrged standardid

-populaarsed üritused aitaks taaselustada vanu kadunud kontakte
-kultuuripäevad, et mitte kaotada oma eripära

3. Liiga väike kogukond, inimeste puudus

Miks see nii on?

-puuduvad võimalused kõrghariduse omandamiseks - noored peavad saarelt lahkuma

-liiga vähe töökohti - see vähendab noorte perede võimalusi saarel toime tulemiseks

-vananev kogukond - miks peaksid noored inimesed tahtma elada kohas, kus on ainult vanad inimesed?
-halb ühendus mandriga - ei saa sõpru ega sugulasi nii tihti külla kutsuda, oma reise peab pikalt ette planeerima
-kallis transport

Mida me teha saame?

-parandada noorsootööd, noored peavad olema aktiivsemad ning saartel on suur vajadus noorsootöötajate järele

-edendada saartevahelist suhtlust ja liiklust

-kindlustada hea internetiühendus saartel

-luua rohkem elamisvõimalusi

-hoida ning taaselustada vanu saare traditsioone, mis muudavad saare eriliseks

4. Noorte volikogu, oleks see võimalik?

-mitte ainult võimalik, vaid ka vajalik

-töötaks sümbioosis kohaliku vallavolikoguga ning oleks kaasatud erinevatele probleemide lahendamisesse

-mitte keegi teine peale noorte endi ise ei saa esindada noorte mõtteid ja muresid

-vanemad inimesed peaksid enam kuulama, mis on noortel öelda

-suurem noortekogu, mille eesmärk oleks korraldada istungeid, kus saab arutada erinevaid probleeme

-suuremate murede, soovituste korral saaksid Noortekogu esindajad asja volikoguga arutada

-kas meile meeldiks enam otsustamises osaleda? JAH

5. Jobs on islands/lack of jobs

-saartel ei ole paljudele ametitele lihtsalt töövõimalusi, nt advokaadid, kirurgid jne

-õpetajate, lasteaiakasvatajate, müügimeeste puudus

-töönappus tuleneb osaliselt ka vähesest töönõudlusest
-kui ei meeldi pakutavad töövõimalused, siis tuleb ise ettevõte luua vms

-on tööd, kuid need ei rahulda alati tööotsija ambitsioone
-soovitavate tööde nappus

-suletud ring: pole piisavalt tööd, sest pole piisavalt inimesi ning pole piisavalt inimesi, sest nende jaoks pole piisavalt tööd

-investeeringud uutesse ettevõttetesse

-peab olema originaalne

6. Pikad igavad praamireisid/ei taha tunnelit/reostus

-raamaturiiulid/kastid praamidele

-kiire internetiühendus praamidele
-ei tunnelile! See mõjub halvasti mere elukeskkonnale, on kallis ning sellele kuluvaid ressursse saaks edukalt palju olulisematele asjadele kulutada, näiteks keskkonnasõbralike praamide muretsemisele
-alandada bussipiletite hindu
-paremad kvalifikatsioonid jäämurdjatele, kruiisilaevadele, tankeritele ning kaubalaevadele
-mitte transportida naftat veeteid kasutades -liiga palju autosid/inimesi, liiga suur surve juhilubade tegemiseks

-liiga palju kruiisilaevu

-võiks rohkem sõita jalgratastega

-politsei võiks seista hea selle eest, et teedel ei sõidaks enam liiga vanu autosid, mis ei ole töökorras ega loodussõbralikud

-rohkem prügikaste saartele
-kohalik vallavalitsus võiks toetada loodussõbralikku eluviisi ning korraldada rohkem heakorra töid

7. Hariduse puudumine, koolide sulgemine viib veelgi suurema väljarändeni saartel

-korraldada laste turvaline transport kooli ning tagasi koju

-kõik on liiga kallis, puuduvad vahendid, et midagi muuta

-vabatahtliku töö programmid noortele õpetajatele

8. Kas on raske olla noor saarel elades? Kas noored saavad ise teha midagi oma elukvaliteedi parandamiseks?

See on raske, kuna:

-liiga vähe sõpru

-puudulikud võimalused hobide ning spordi harrastamiseks

-puudub heal tasemel hariduse omandamise võimalus

Olukorda parandaks:

-noorte volikogu
-noortele suunatud üritused

-sportimiseks ning hobide harrastamiseks sobiva keskkonna loomine

-vabatahtlik töö
-traditsioonide säilitamine

Saarel elamine pole raske, sest:

-siin on rohkem vabadust

-lähedasemad inimesed
-suurem iseseisvus

Käib tihe arutelu.

Working is Fun!

Peale vägagi tulemusterikast arutelu oli aeg süüa lõunat ning siis siirdusime kõik enda valitud töötubadesse. Valida oli kolme seast: muusika, kunst/taaskasutus ning multimeedia.

Muusika workshopi tulemusena valmis imevahva muusikapala "Islanders rhapsody", mida saab kuulda ka meie noortevahetuse filmis, kunsti workshop tipnes sellega, et kuue leidliku neiu viljaka töö tagajärjel saime imetleda kuut imekaunit kinga, mis kõik jutustasid oma loo saarel elamise erinevatest tahkudest.

Multimeedias osalenud pidasid maha ühe eduka fotojahi, mille vilju nautisime hiljem slide-showna.

Peale workshoppe hakkasime ette valmistama eelnevalt planeeritud peoõhtut. Olime moodustanud erinevad toimkonnad, näiteks Gert ja Margus vastutasid liha eest (grillmeistrid:D), Lee ja Margus õhtu nö juhtimise eest, Emma, Anna, Anders peosaali ettevalmistamise eest, ehk siis kõigil oli oma kindel ülesanne ning vastutus. Tegime palju head süüa ja katsime piduliku laua ja mängisime, naersime, nautisime üksteise seltskonda ning vaatasime filmi. Väga vahva õhtu oli!

Esinema tuli ka üks Ahvenamaal väga kuulus poiss, kes laulis meile paar enda kirjutatud lugu ning meie suureks üllatuseks liitus meiega ka üks Eesti tüdruk, kes on juba paar aastat saarestikus elanud. Tuli välja, et see Eesti tüdruk ja too Ahvenamaa poiss esinevadki koos ja tänu neile saime nautida üht mõnusat kontserti:)

Muidugi esines ka muusika workshopi bänd, esitades oma uut ja hüperkuulsat hitti "Islanders rhapsody", mis publiku poolt SUURE menuga vastu võeti:)

Laulsime, tantsisime, naljatlesime, vaatasime veel filme ja lihtsalt sotsialiseerusime umbes kella poole kaheni ja siis olime juba nii väsinud, et magamiskott võimlapõrandal tundus luksusliku viietärni hotelli sulgvoodina. Uni oli peale nii tegusat päeva VÄGA magus!:)

Kallis päevik,

See jutuke siin tutvustab meie Ahvenamaal toimunud noortevahetuse seitsmendat päeva, ehk siis neljapäeva, 27. augustit.
See päev algas HIRMUS vara, nimelt juba kl 6.15 pidime olema Kumlinge kooli ees ja valmis autodesse ja taksodesse hüppama, et jõuda praamile, mis pidi meid Brändö saarele viima. Hommikusöök ja virgutaja toimusid praamil (see virgutaja kulus küll väga ära, olgem ausad). Kell kaheksa algas töö Brändö noortega, jällegi oli juba tuttavaks saanud programm. Seekord oli meid jälgimas ka ametnik CIMOst, kes oli saadetud meid natuke kontrollima, et kas me teeme ikka seda, mida me projektis lubasime. See vahva tädi oli meist väga vaimustuses ja julgustas meid ka edasipidi aktiivsed olema:)
Igatahes, tagasi Brändö noorte juurde. Nendega kasutasime grupitöö läbi viimiseks Tüübikirjeldust. Kirjeldasime tüüpilist saareelanikku ning temaga seonduvaid eelarvamusi ning eksiuskumusi.

Grupitöö tulemusena selgus, et üks tavaline saarlane:
1. Kannab kummikuid
2. Omab võrke
3. Kannab mugavaid riideid, mis pahatihti on aga viimastest trendidest ikka paarkümmend aastat ajast maas
4. Omab mitut paati ning jalgratast
5. Ei lukusta kunagi uksi
6. On aeglasemate liigutuste ning rahulikuma elutempoga
7. Ei salli muudatusi
8. Armastab siseringi nalju ning tal on oma erilised kohad marjade ning seente korjamiseks ja kalapüügiks
9. On loodussõbralikum kui tavaline inimene
10. On sõbralik, kuid reserveeritud ega armasta endast rääkida
11. On mõnikord üksildane, üldjuhul habemega vanem meesterahvas
12. Armastab merd kogu oma südamega
13. Kannab alatihti triibulist särki
14. On loovam kui tavainimene, sest saarel hakkama saamiseks peab alatihti midagi uut moodi tegema ning uusi mooduseid leiutama
15. On väga iseseisev
16. Räägib palju, armastab kuulujutte ning näägutab mõnikord

Sellised olid siis meie gruppide arvamused saareelanike kohta käivatest eelarvamustest. Mõned läksid küll päris täppi;)

Siis sõime lõunat ning saime veidi vaba aega, et Brändöl ringi jalutada. Väga vahva pisike saareke oli!
Enne õhtusööki jõudsime tagasi Kumlingesse, mis oli meie peastaap ning valmistasime õhtusöögi, peale mida oli päevale hinnangu andmine ja filmiõhtu. Nägime mitut erinevat filmi Ahvenamaast, selle inimestest ja noortest:)
Ja siis oligi juba aeg teed juua, hambad ära pesta ja põhku pugeda!

Kallis päevik,


See siin on väike tutvustus meie Ahvenamaal toimunud noortevahetuse kuuendast päevast, kolmapäevast, 26. augustist.

Äratus oli (nagu tavaliselt) juba kell 7. Sõime hommikust ja jõime kohvi ning enne tööle asumist tegime väikse energizeri, et end pisut üles raputada.
Kella kaheksast algas töö Kumlinge noortega, järgisime sama kava, mida sai juba eespool kirjeldatud, seekord kasutasime ühise grupitöö tegemiseks aga nurkade meetodit. Olime eelnevalt kokku leppinud, et on neli nurka, mis kõik esindavad erinevaid seisukohti saarel elamise kohta. I nurk oli seisukohal, et "Ma armastan saarel elamist ja ma ei taha siit kunagi lahkuda!", II nurk "Mulle meeldib saarel elada ja ma tahan siia kunagi tagasi elama tulla", III nurk väitis, et "Mulle meeldib saar, aga ma ei tahaks siin päriselt elada, vaid seda aeg-ajalt külastada" ja IV nurga seisukoht oli, et "Ma vihkan saarel elamist ja ma ei taha siia enam KUNAGI tagasi tulla". Igaühel oli võimalus valida endale kõige meelepärasem nurk ning siis tekkinud grupiga oma seisukohta põhjendada.
Töötuba algas kohe positiivselt sellega, et seda viimast, ehk siis neljandat nurka ei valinud keegi:)
Millega siis oma valikuid põhjendati? Toome siinkohal välja saarel elamise positiivsed ja negatiivsed küljed.

+
1. Ma armastan väikesaari ( :) )
2. Siin on võimalus tegeleda kalapüügi ning jahindusega
3. Armastan merd ja randu
4. Siin on palju loomi
5. Võimalus olla üksi
6. Kuritegevusest vaba ühiskond
7. See on mu lapsepõlvekodu
8. Saartel ei ela liiga palju inimesi
9. Imekaunis loodus
10. Kõik on rohelust täis
11. Praamidega meeldib sõita
12. Liigirikkus
13. Teistsugune kultuur
14. Parim koht lõõgastumiseks!
15. Vaikus
16. Koht, kus end nö laadida

-
1. Saarel on ainult üks pood
2. Mandril on paremad võimalused hariduse omandamiseks
3. Maismaal on rohkem inimesi ja rohkem poode
4. Saarel elades on raskem oma maailmavaadet avardada
5. Töö nappus
6. Mandril on rohkem maad ning meelelahutusvõimalusi
7. Saarel on liiga vähe tegevusi, siin on tihti igav
8. Soov töötada suuremas ettevõttes
9. Psühhologilised probleemid (ilmselt mõeldi neid, mis tekivad igavusest ja pidevalt samade asjade tegemisest ning samade nägude nägemisest)
10. Soov elada suurlinna

Ent vähemalt ühe asja suhtes olime kõik samal arvamusel: olgu, mis on, aga meie saared on meile kallid ja me ei loobuks nendel elamisest mingi hinna eest!
Peale seda, kui kõik grupid olid saanud oma seisukohtade eest kosta ning küsimustele vastata, mängisime veel paar mängu ja jagasime tublimatele vana head Kalevi šoksi.
Sõime lõunat ning hindasime asjade seinist käiku. Tegime plaane ka järgmisel päeval Brändö koolis toimuva töö kohta.
Siis oli võimalus valida erinevate tegevuste vahel: poinidega ja eeslitega sõitmine, vibulaskmine, purjetamine, kalalkäimine ja toiduvalmistamine. Jagunesime gruppidesse ning lõbu oli laialt, mis sest, et vihma kallas ning ilm oli suhteliselt külm. Ilma puudujäägi tegi tasa seltskonna meeldivus:)
Muide, ilmselt ei pea seda mainima, et iga päev oli meil üksteisega lõbusam olla. Muidugi tekkis aeg-ajalt mingeid väiksemaid konflikte ja probleeme, ent siiski, päevade möödudes tundsime end teineteise seltskonnas täiesti vabalt ning inglise keelega ei olnud mingeid probleeme. Probleem oli pigem see, et kui meie, Vormsi tüübid, omavahel rääkida tahtsime, tuli sealt ka alatihti eesti keele asemel inglise keel:)

Peale ülilahedaid vaba aja tegevusi oli aeg õhtust süüa, siis tegime natuke muusikat (hee-hee, laulsime ahvenamaalastele Pille-Riinu:)) ja Kati valmistas meile IMEHEAD leivasuppi:)

Õhtupoole jõime teed ja arutasime taas järgmise päeva plaane ning siis oli aeg magama minna, sest ees ootas uus päev uute väljakutsete ja ülesannetega:)

Kallis päevik,

See siin räägib nüüd noortevahetuse viiendast päevast, teisipäevast, 25. augustist.
Äratus oli kell seitse (jee) ja kell kaheksa alustasime tööd Kökari kooli õpilastega. Jälle tegime kõike nii, nagu eelnevalt kirjeldasime: mängud, et muuta õhkkond sõbralikumaks ja vabamaks ning et endendada meeskonnatööd, erinevad tutvustused, quiz ja rühmatöö saarenooreks olemise teemal, seekord kasutasime siis stsenaariumimoodust, mis tähendab siis, et iga grupp pidi joonistama pildile kaks saart, mis mõlemad kujutaksid nende kodusaart aastal 2050, nipp on aga selles, et üks pilt peab kujutama saart, mis areneb halva stsenaariumi järgi ning teine saart, mis areneb hea stsenaariumi järgi.

Segagrupid, mis koosnesid Ahvenamaa noortest ja Vormsi noortest leidsid, et head stenaariumi iseloomustaksid järgnevad punktid/saavutused:

1. Saartel oleks palju loodussõbralikke helikopterid ning praame (ning ka lennuväli)
2. Elanikkond oleks suurem
3. Palju kohvikuid, baare, kinosid, spordikeskusi, ehk siis palju vaba aja veetmise kohti ja võimalusi, mis vastaksid erinevatele maitsetele
4. Loodus oleks endiselt imekaunis
5. Poleks sõdu
6. Saar suudaks pakkuda rohkem töökohti
7. Koolide tase oleks konkurentsivõimelisem
8. Puuduks kuritegevus
9. Saartel oleks ka kõrgkolides õppimise võimalus
10. Levinum oleks roheline mõtlemine ning taaskasutus
11. Turism oleks paremal järjel
12. Saarel oleks puhtad rannad
13. Saarlased oleksid aktiivsed inimesed:)
14. Saarel oleks palju asju, mida teha, palju erinevaid tegevusi
15. Saarel oleks palju päiksepaistet:)

Halb stsenaarium aga seevastu kõlas nii:
1. Saartel ei elaks üldse inimesi, või hoopis elaks liiga palju inimesi
2. Kõik on põlenud
3. Saar oleks hüljatud
4. Saarel oleks tuumajaam(ad)
5. Saarel puuduks ühendus maismaaga
6. Saart poleks isegi kaardil
7. Saarel oleksid pilvelõhkujad
8. Reostatud õhk
9. Loodus oleks hävinud (teine Manhattan)
10. Saastatus
11. Poleks loomi ega puid
12. Maismaa ja saared on ühendatud
13. Lokkaks tööstus
14. Meri oleks reostatud, kala poleks enam
15. Mutantide ülemvõim
16. Hävitatud majad

Päris huvitavad mõtted, tuleb tunnistada!
Peale seda kui kõik rühmad olid oma ideid lähemalt tutvustanud, võtsime gruppide töödest ilmnenud erinevused ja sarnasused kokku ning tegime väikse analüüsi. Leidsime, et kui me kõik koos parema tuleviku nimel töötame, siis suudame selle ka saavutada!
Lõpetasime nagu ikka, šokolaadi ja mängudega:)

Peale lõunasööki ühines meiega Peter, et läbi viia meiega rühmatöö saarel elamise kohta. Peteril oli aga asjale väga huvitav lähenemine - ta kasutas teema eri tahkude välja toomiseks mütsimeetodit. Tal oli kuus eri värvi mütsi ning iga värv tähistas eri suhtumist/emotsiooni saarel elamisse. Iga rühm pidi vastavalt siis oma värvile ja emotsioonile tegema nimekirja sõnadest, mis nende seisukohta kõige paremini väljendasid. Vahetasime paar korda värve ning pärast analüüsisime saadud tulemusi.

Siis sõitsime tagasi Föglösse (Överösse), et sealt edasi Kumlingesse sõita. Praamisõidu aega kasutasime päeva kokkuvõtmiseks ja järgmise päeva plaanide tegemiseks.
Siis sõime õhtust ja puhkasime veidi. Peale seda kui kõhud olid täis, otsustasime teha väikse jalutuskäigu Kumlinges, et tutvuda kohaga veidi ning vist oli plaan ka külastada kirikut, sest Emma ja Merlina ütlesid, et nad teavad, kus on võti. Seda võtit me aga ei leidnud ning jalutamise mõttes läksime ringiga tagasi kooli, et juua õhtuteed, arutada veel veidi järgmist päeva ja niisama lobiseda:)

Siis oli öööööööö ja uneaeg.

Kallis päevik,

Kirjutan nüüd esmaspäevast, 24. augustist.
Päev algas veidi liiga vara ja veidi liiga närviliselt. Kell kaheksa algas juba töö Föglö noortega. Järgisime oma eelnevalt väljatöötatud kava: Alguses rääkis Mia veidi rootsi keeles, et kes me oleme, miks me oleme ja kust me tuleme, siis tegime läbi paar ice-breakerit, tiimitöö tugevdamismängu ja siis oli lava Siimu ja Gerdi päralt, kes tutvustasid powerpointi abiga Eestimaad, siis näitasime filme (Vormsi Youth ja Green Team) ja tegime väikse quizi õpilastele, et testida nende teadmisi Eestist ja Vormsist. Peale väikest ajude ragistamist rääkisid Sissel ja Sara SKUNK`i tegemistest ning siis tutvustas Tessi projekti rahastajaid. Siis oli taas aeg teha rühmatööd ning mõelda veidi saarel elamiste plusside ja miinuste peale. Seekord tegime seda läbi plakatimeetodi: oli vaja mõelda, milline on kellegi jaoks ideaalsaar ning teha sellele reklaamplakat, millele oli ühtlasi vaja mõelda ka kõlav slogan.
Kõlama jäid hüüdlaused nagu näiteks: The Place To Be, Tired Of The City? ja paljud teised leidlikud reklaamid:)
Kõikide nö võistluste võitjatele olime kaasa toonud Eestist Kalevi šokolaadi:):) Töö lõpetasime paari vahva mänguga.
Hommikul olime üsna närvilised, kuna Föglö kool oli meil esimene koht, kus me noortega töötasime ja eks me kõik pabistasime pisut, et kuidas see kõik meil välja kukub aga lõunalauas istudes tundsime küll kõik ikka päris hästi ennast, sest tänu meie endi tugevale rühmatööle suutsime ka Föglö õpilasi tegevustes aktiivselt osalema panna, seega kõik olid rahul:)

Peale lõunasööki jagunesime kaheks grupiks: esimene grupp läks ratsutamiskooli ning teine kalakasvandusse, et tutvustada Ahvenamaa saarestiku ettevõtlust. Mõlemad grupid said igatahes palju targemaks selle koha pealt, kuidas peab alustama ettevõtte rajamist väikesaarel, ning ilmselt ka palju julgemaks, sest selgus, et julge pealehakkamine on siiski pool võitu:)

Peale kalakasvandust ja ratsutamist sõitsime kooli tagasi, tegime valmis õhtusöögi ja peale seda reisisime Kökari saarele. Praamil toimus päeva hindamine, arutlesime, mida paremini teha ja jagasime kiidusõnu. Kökarile jõudes pakkisime asjad lahti ning arutasime veelkord läbi järgmise päeva kava ning töö õpilastega. Jõime õhtuteed ja ajasime juttu.

Kahjuks me Kökariga väga tutvuda ei jõudnud, ent seda võime me öelda küll, et koolimaja oli uhke ja ilus ja asus mingi väikse jõekese kaldal, mis muutis selle koha eriti maaliliseks.

Enne magamaminekut istusime veel kooli mänguväljakul praktiliselt terve Vormsi grupiga ja tegime tulevikuplaane. Need tulid meil uhked:)

Kallis päevik,

See on meie noortevahetuse kolmas päev, ehk siis pühapäev, 23. august. Kell üheksa saime jõhkra äratuse osalisteks, sest poisid ootasid kannatamatult, et saaks hommikuse virgutajaga peale hakata. Peale võimlemist ja hommikusööki külastasime Ahvenamaa Parlamenti. Barbro, kes meile parlamenti tutvustas, rääkis meile palju huvitavaid ühiseid seiku Ahvenamaast ja Eestist, rääkimata põhjalikust ülevaatest Ahvenamaa ajaloost, mis ta meile andis. Peale seda saime kokku Danieliga, kes tutvustas meile Merekvartalit ning näitas lahkelt ka paari suve jooksul ise valmis ehitatud paati. Nägime täiel määral väikeste, väga romantiliste (jaa, romantiliste!) paadikuuride võlu ning saime sisse kiigata merekabelisse. Ilmselt arusaadavatel põhjustel ( :) )ületasime meile selle tuuri jaoks antud ajalimiidi ning hilinesime. Sellest polnud aga midagi ning peale lõunat arutasime veelkord läbi programmi, mida kavatsesime koolides läbi viia. Kõik said erinevad ülesanded ja ettevõtmise edukaks läbiviimiseks pidi meie meeskonnatöö olema supersmoothe.
Siis näitasime meie kolme lühifilmi: Vormsi Youth, Green Team ja Romeo And Juliet Go Green. Peale seda oli juba aeg jätta selja taha imekaunis Mariehamn ja reisida taksode ning autodega sadamasse, et alustada teekonda Föglö saarele. Vaade oli hingemattev, praam meenutas väga meie Reeta ja tuul tervitas meid pehmelt.
Paistis, et ümbritsev ilu oli ilmselt ka poistele positiivselt mõjunud, sest seekord nad ei karjunud ega piinanud kitarri, vaid päriselt laulsid ja mängisid imeilusasti. Päriselt.Kirjutasin seda praamil, ning ei suutnud ära oodata, millal ma näen Föglöt. Kui Föglö juba paistma hakkas, siis uskuge või mitte, see oli veel ilusam kui need kohad, mida me olime juba näinud. Hakkasin juba muretsema, et ei suuda nii suure hulga iluga toime tulla;)

Ringi liikusid kuulujutud, et õhtul toimub jalgpallimatš meie ja kohalike vahel. Kuujutud vastasid seekord tõele, kuigi kohalikud siiski ei ilmunud, aga matš toimus sellest hoolimata ning meil oli ka isekeskis väga lõbus! Peale väsitavat õues müttamist oli aeg hilisõhtuseks teeks ja snäkiks, siis oli kell juba ni palju, et oli viimane aeg juba pessu ja unemaale minna.

Seltskond muutus iga päevaga aina toredamaks ja need väikesed kaljused saared keset merd sundisid meid kõigele lisapunkte andma. Mina isiklikult oleksin kümnepalliskaalal andnud umbes... 150 palli. Ilma naljata! :)

Esimene tõeline päev Åland'il!

Meie esimene täispikk päev Ahvenamaal!

22. august.

Sel imelisel päeval koitis päike meie jaoks varem, kui keegi oleks seda soovinud! Kuigi kõigi pead oli rasked nagu notid ja und otsast otsani täis, pidime kell 12 end maast lahti ajama ja programmiga (võib mainida, et meie ajakava polnud kogu selle noortevahetuse ajal just kõige hõredam:) !) peale hakkama. Esimene kavapunkt oli meie suureks rõõmuks lõunasöök!!! Kohv joodud ja kõhud täis asusime tõsisema tegevuse juurde!

Esmalt oli vaja muidugi alustada kõige tähtsamast - omavahel tuttavaks saada! See möödus väga edukalt ning pärst paari lõbusat icebreaker'it olime kõik nagu vanad sõbrad. Siis oli vaja veel paika panna reeglid, jaotada esimesed inimesed köögi-toidutegemis tiimidesse ning meie noortevahetus ja reisimine Åland'il ja tema pisikestel archipelaago saarekestel võiski alata!

Pärast pikka planeerimist ja tutvumist olime näljased kui lõvid, kuid õnneks oligi seier liikunud kella 6 peale ning oli õhtusöögiaeg! Seejärel jaotusime gruppidesse ning läksime kauni hilissuvise Mariehamn'iga tutuvuma. Linn oli tõesti ilus...ja inimesed kellega jalutasime supertoredad ja head giidid! Tagasi noortekeskusesse jõudes joonistasime kõi koos kaardi ja märkisime kaardile olulisema asjad, mida linnas näha/kuulda/vaadata saab, üks olulisemaid asju on näiteks ühe vana laevukese Pommeri (mis ka ise on väga tore:):) kõrval asuv linna parim pitsakoht!!! Õhtu lõpestuseks näitasime teineteisele veel üksteist tutvustavaid filmikesi ja ühel hetkel oligi kell juba 21.30 ja käes oli õhtune tea-time! Kuidas küll aeg oli ruttu läinud!

Peale teejoomist tekkis mõnel hulljulgel eestlasel veel idee minna öisesse Mariehamn'i ujuma! Seda me ka tegime, sest mitu korda elus sa ikka sumedal suveööl Ahvenamaal koos ahevnatega merre ujuma saad minna?!! Pärast karastavat ja ülimeeleolukat ujumist suundusime tagasi noortekeskusesse ning juba oli halastamatu kellaseier tiksunud 23 peale ning oli viimane aeg magama minna (mis mõnele meist küll üldse meeldida ei tahtunud:)!), sest käes oli öörahu aeg!

Niisiis vajusime sügavasse unne, et ärgata järgmisel hommikul juba kell 7 ja astuda vastu uutel metsikutele ja meeletutele seiklustele!!!!!

Ahvenamaa reisi algus reede 21.aug.09

Nonii nonii, hommikul kiiresti silmad lahti ja minek!

21. august

Kell 12.05 praamiga sõitsime lõbusasti Svibyst Rohukülla ja seal ootas meid juba tellitud väikebuss. Kokku oli meid 12 ja osa liitusid meiega teel Rohukülast Tallinna. Ilm oli ilus ja ootused kõrged! Alati on ju tore sõita suure laevaga Tallinn-Stockholm liinil :). Ühe heateo tegime me ka kohe reisi alguses ära, nimelt üks tädike sai meiega koos Tallinna ja suurest tänust andis ka kommiraha meile... :D

Niisiis Tallinna sadamasse jõudsime u. kella 15.00 paiku ja laev pidi väljuma 18.00 õhtal. Selle vaba-aja sisustasime shoppamisega ja lihtsalt passimisega. Kui me ükskord laevale saime siis oli meil veel õhtusöögini üsna kaua aega ja igaüks nosis oma saiapätsi ja trimpas kodust kaasa võetud morssi... :D

Siis algaski selle päeva suursündmus ehk õhtusöök rootsilaua näol. Oiii kuidas me sõime, Oii Oiii kuidas me küll sõime seal! Pärast seda söömapidu veeresid kõik oma kajutitesse ja lihtsalt vajusid laeva tukslevate mootorite mürina saatel unne. Loomulikult leidusid ka mõned erandid.... kes noh.... midagi veel tegid enne magamaminekut, seoses kitarri ja valjul kõlaval häälel laulmisega... :D

Oiii ja siis tuli see tore äratus kella 04.50 paiku hommikul, kui me lõpuks Mariehamni jõudsime. Päike ei olnud tõusnudki ju veel!!! Oehh ja siis tuli üks sõbralik ja tore tädike meile sadamasse oma auto ja järelkäruga vastu. Me panime oma pagasi autole ja saime ligikaudsed juhtnöörid sellekohta, kuhu me öises linnas liikuma pidime. Nimelt ööbimine oli meil kohalikus noortekeskuse majas suhteliselt sadama lähedal.

Pärast pikka seiklemist linnas jõudsime kõik õnnelikult kohale ja viskasime lebosse... See noortekeskus oli igatahes väga uhke ja meie magamiskoht oli mingis idamaiste võitluskuntstide saalis. Nüüd peale seda jalutuskäiku ja pikka ööd olime väga väsinud ja tahtsime lihtsalt kaua kaua magada!

Ahvenamaa-Vormsi noortevahetus "Elu võimalikkusest väikesaartel" toimus 21. august - 31. august Ahvenamaa saarestikus ning hõlmas palju erinevaid tegevusi ja arutelusid. Osalejateks olid noored mõlemalt saarelt ning arutamise all olid saarel elamisega kaasnevad erinevad probleemid, takistused ja rõõmud. Koos viidi läbi programm koolides ning mitmed workshopid saarel elamise teemal, rääkimata paljudest vahvatest asjadest, reisidest, mängudest ja muudest tegevustest.
Järgnevad postitused annavadki meie endi silme läbi aimu noortevahetuse lõbusast ja harivast kulgemisest:)

Mõnusat lugemist ja püsige meie lainel, et lugeda veel meie seiklustest!:)

Vormsi noored

Europe Goes Green


Uhke on alustada sellise suurejoonelise projektiga nagu seda oli noortevahetus Europe Goes Green. See toimus siin, Vormsil ja hõlmas noori aktiivseid inimesi 7 Euroopa riigist - Itaaliast, Hispaaniast, Hollandist, Portugalist, Kreekast, Lätist ja Eestist.
Noortevahetuse raames toimus palju väga huvitavaid ja mitmekülgseid sündmusi. Näiteks võib tuua kohe erinevad õpitoad - Living Library, multimeedia, kunst/taaskasutus, muusika, foorum teater, globaalharidus, fair-trade, mis kõik haakusid noortevahetuse teemaga, milleks oli roheline mõtteviis.
Keskenduti grupitööle ning omavahelise koostöö parandamisele ning erinevatest kultuuriruumidest pärinevate inimeste teineteisemõistmisele.
Meil oli koos vägavägaväga lõbus ja huvitav, sest seltskond oli väga kirju. Seda toredam oli see, et noortevahetuse lõpuks hoidsime kõik kokku ja kurvastasime väga, kui tuli kätte aeg vastleitud sõpradega hüvasti jätta. Õigemini, keegi ei jätnudki hüvasti, pigem sooviti peatset jällenägemist:)
See projekt andis meile kõigile palju - uusi huvitavaid tuttavaid, uusi kasulikke kogemusi, uut mõtlemisainet, enesekindlust ja positiivsust. Ja oli näha, et kõik osalejad nautisid kogu värki täiega, ilmselt kõneleb ka see enda eest, et paar päeva peale noortevahetuse lõppu hakkasid osalejad juba uut plaanima:)

Niiet Vormsi tiimi poolt suur aitäh korraldajatele Maris Pajulale ja Gea Grigorjevile ja muidugi kõigile osalejatele!:)

Tere!

See siin on meie blogi esimene postitus. Natuke hilinenult kirjutame siia üles oma selle suve tegemised. Tuleb kindlasti põnev lugemine!:)



Üldiselt on selle blogi eesmärk ühendada meid, Vormsi noori ja anda teile, kallid lugejad ülevaade meie projektidest, sündmustest, uudistest ja ideedest.

Mõnusat lugemist ja püsige ikka meie lainel,


Vormsi noorte tiim